Endine viljakas uksehoidja: süüdi oli minu amet! (36)

Oma endist ametit meenutades tunnistab Peter, et läks peaaegu igal õhtul koju erineva naisega ega käitunud seejuures vastutustundlikult, see tähendab, ei kasutanud nendega vahekorda astudes kaitsevahendeid, vahendab Mirror.

Nüüd tunnistab üksinda seitset last kasvatav Peter, et kahetseb endist eluviisi ja tunneb laste ees häbi, sest ei saa neile võimaldada elukvaliteeti, mille nad on ära teeninud. Paljudega neist ei suhtle ta aga üldse.

Maksumaksja rahaga uus maja

Riik toetas hiljuti härra Rolfe’i ja seitset temaga elavat last üsna märkimisväärselt: neile soetati Isle of Wighti uus viie magamistoaga maja, sest pere eelmine elamine, kuhu nad alles 2011. aastal kolisid, jäi suurele rahvahulgale liiga napiks.

Samuti on Rolfe üritanud korduvalt endale ligikaudu tuhandeeurost peretoetust välja kaubelda, rõhudes sellele, et ta on seitset last kasvatav üksikisa, kuid toetust ei taheta talle maksta: paljud ametnikud on seisukohal, et ta on alatu inimene, keda riik ei tohiks isegi tasuta telgiga toetada, majast ja pidevast rahalisest peretoetusest rääkimata.

Paljud lapsed on kadunud

"Mul on jah kriminaalne minevik, olen olnud vägivaldne, ma ei eitagi seda. Aga 2000. aastal tegin oma elus kannapöörde ja olen nüüd lihtne üksikisa, kellel on õigus kõigile vastava kategooria toetustele," räägib elumere lainetes ühe silma kaotanud ja kepi abil liikuv Rolfe.

Kuigi seitse last elavad Rolfe’iga koos, valutab ta enda sõnul siiski päevast päeva südant ülejäänud 19 pärast, kellest ta suurt midagi ei tea.

"Ma kahetsen oma varasemat elustiili suures osas just sellepärast, et olen kaotanud igasuguse sideme paljudega oma 26 lapsest. Ja ma pole selle üle õnnelik. Mõtlen neile iga päev," kinnitab ta.

15 aastat tagasi oma elu muuta otsustanud Rolfe räägib, et otsustas toona naistelantimise lõpetada.

"Klubides ja pubides, kus uksehoidjana töötasin, oli äärmiselt lihtne naisi leida ja kasutasin varem seda võimalust väga tihti. Siis aga otsustasin asjale punkti panna ja oma laste eest hoolitsema hakata," jutustab ta.

Paar korda üritas Rolfe isegi mõnega oma laste emadest ühist elu rajada, aga sellest ei tulnud midagi välja.

"Ma tean, et olen oma eluraskustes ise süüdi, kuigi mu ametikoht soosis lõtvu elukombeid. Oleksin pidanud olema vastutustundlikum ja mitte nii palju lapsi sigitama," tõdeb Rolfe.