USA Vermonti ülikooli arvutiteadlased kogusid kokku maailma kümne kõige kõneldavama keele kõige levinumad sõnad Twitterist, telest, ajalehtedest, laulusõnadest ja filmipealkirjadest.
Seejärel paluti neid keeli emakeeltena kõnelejatel sõnu hinnata üheksapallisel skaalal, kus 1 tähistas kõige negatiivsemat, 9 aga kõige positiivsemat tähendust.
Näiteks inglise keele rääkijad andsid sõnale food (toit) keskmiselt 7,44 palli, sõnale terrorist seevastu ainult 1,3 palli.
Teadlased avastasid, et inimesed eelistavad väljendada pigem rõõmu kui kurbust ja küünilisust ning kasutavad meelsasti positiivse tähendusega sõnu.
Mõned keeled on eriti rõõmsameelsed. Kõige õnnelikumaks hinnati hispaania keelt, sellele järgnesid Brasiilias kõneldav portugali keel, inglise keel ja indoneesia keel.
Kuna nende keelte kõnelejate õnnelikkust ei hinnatud, pole teada, kas hispaanlased ongi kõige õnnelikumad inimesed maailmas.
Uurimuse põhjal loodetakse luua analüüsitarkvara, mis lubaks keelekasutuse põhjal emotsioone mõõta.
Miks on eri keeltes nii palju õnne ja rõõmuga seotud sõnu? Tõenäoliselt on need meile lihtsalt kasulikud, sest suurendavad inimestevahelist ühtekuuluvustunnet.
Võivad ollagi; kui nendega kokku puutunud olete, siis peaksite aru saama, mida mõtlen. Esimene asi: suurem osa neist ei tee pooltest asjadest, mis eestlase köit otsima panevad, endale mingit probleemi - eks see tulene ka nende ajaloolisest õigusest oluliselt meeldivamale kliimale...