Marko Reikop: Marilyn Kerro ei võinud teada, et kirjutasin 15aastaselt raamatu! (49)

Esmaspäeva õhtul oli "Ringvaate" stuudios Marko Reikopi külaliseks Venemaa "Selgeltnägijate tuleproovis" osalenud ja seal teiseks jäänud eestlanna Marilyn Kerro (vaata videot SIIT!). Kui esialgu palus Marko tal ennustada valimistel osalevate parteide esikolmikut, siis intervjuu lõpupoole kinkis Marilyn Markole väikeste kividega täidetud püti ja sõnas: "See on sulle, et sa hakkaksid edasi kirjutama."

Marko oli sellise avalduse peale silmanähtavalt üllatunud ja kinnitas, et on tõepoolest keskkooliajal klassivennaga kahasse raamatu kirjutanud. "See oli absurdihuumor ja raamat kannab nime "Omapärane hadž". Ma pole sellest täiskasvanueas rääkinud. Raamat on olemas, valmis, aga avaldamata. Mul pole see endalgi meeles olnud," tunnistab Marko Õhtulehele.

"Mina kirjutasin ühe peatüki, järgmise tema, nii vaheldumisi." Iga peatüki alapealkirja sõnastas eelmine järgmisele. "Püüdsime seda sõnastada võimalikult keeruliselt ja absurdselt, et teisel oleks hästi raske teksti loogilist jada pidi jätkata. Tahtsime, et teine peaks ikka vaeva nägema," räägib Marko. Poisid veetsid kirjutades lausa terve suve, iga päev pani kumbki kirja paarkümmend lehekülge. "See oli ikka tõsine töö! Peategelaseks oli raamatus T. J, aga ma ei mäleta isegi, millega ta tegeles."

Marko ütleb, et raamat oli küll omapärane, aga pealkirjas mainitud hadžist, mis on islamiusuliste palverännak Mekasse, pole raamatus kirjas sõnagi. "See on tõesti abstraktne absurdihuumor."

Teine raamat nelja aasta pärast?

Küsimusele, kas kaustikusse käsitsi kirja pandud romaan veel kuskil alles on, vastab Marko, et praegu on see klassivenna käes. "See on vaheldumisi olnud kümme aastat minu käes, siis ta jälle küsib endale," ütleb Marko ja lisab, et klassivend tahab raamatu arvutisse trükkida. "Ta 3-4 peatükki kunagi isegi trükkis ja saatis mulle. Nüüd on sellest nii palju aega möödas, et ju on ta jõud raugenud."

Ühtlasi rääkis Marilyn, et maksimaalselt nelja aasta pärast kirjutab Marko teisegi raamatu, millest tuleb Eestis furoor. "Kui kirjutad, mida teised kardavad rääkida, siis tulebki furoor. Sa lükkad vanad tõekspidamised pooleks," ütles nõid.

Marko ütleb, et talle on küll paaril korral üht raamatu­ideed edasiarenduseks pakutud, kuid ta ei ole seda väga tõsiselt võtnud. "Mul pole praegu võimalustki raamatut kirjutada," vihjab Marko kiirele graafikule. "Kirjutamine pole võimatu ega välistatud, aga praegu ma ei näe küll, et ma seda kirjutama hakkaks," ütleb ta ja muigab, et eks neli aastat on veel aega ka.

Kui aga nüüd fantaseerida, siis kas Marko võiks kunagi oma eluloo kaante vahele panna? "Elulooraamat ei ole halb mõte, kui oled pikema elu elanud ja selle avameelselt kirja paned, aga sellega on üks viga – mul on oma elu faktide suhtes kohutavalt halb mälu. Seega, kui ma peaks olema juba selles eas, kus on sobilik elulooraamatut kirjutada, siis ma ei pruugi midagi mäletadagi."

Marilyni Markole kingitud väikeses pütis olid mitmesugused kivikesed ja mineraalid, mis peaksid aitama tal edasi kirjutada. Marko ütleb, et suurt rohkemat nõianeiu talle selle kohta ei öelnudki. "Ma küsisin küll, mis see on ja mida ma sellega tegema pean. Ta ütles ainult, et ma ei tohi kellelegi teisele näidata, mis seal sees on, vaid pean panema selle voodi alla ja romaan tuleb."

Natuke kergitab Marko siiski saladuseloori. "Seal on igasugused asjad – mitu kivi, üks pudel ja veel üks salapärane ese, millest ma ei tohi rääkida," ütleb ta. "Mingeid rituaale pole mul sellega ette nähtud."

"Tahaksin rohkem uskuda."

Tulevikku Marilyn Markole ei ennustanud. "Ta vaatas küll enne saadet mu kätt, ütles, et tahab mu energiat tunnetada. Pikalt me ei rääkinud, aga ta mainis, et mul on maoga probleeme ja ta näeb, et ma ei tohiks süüa punast liha ja piimatooteid – siis elan väga kaua." Piimatooteid Marko eriti palju ei tarbigi, kuid punasest lihast ta enda sõnul küll loobuda ei suuda. "Head juustu ei viskaks ma ka kindlasti oma menüüst välja."

Selgeltnägijate ja nõidade kohta ütleb Marko, et ta tahaks nendesse rohkem uskuda, aga pigem väga ei usu. "Ma pole väga kirglik uskuja ega kirglik eitaja, vaid suur kahtleja ja realist. Ma tahaksin rohkem uskuda."

Markol kodus tükk Kaika Laine kleidist

Markoni on seni jõudnud kahe Eestis tuntud nõia asjad. "Nii kummaline kui see ka pole, on mul kodus näiteks roos Kaika Laine kleidi küljest, mida ta kandis oma viimasel juubelil. Ta palus ühel oma järgijal kinkida selle kellelegi oma tunnetuse järgi. See kingiti mulle."

Tervendaja Volli on Marko aga lausa oma nõiakunsti saladustesse pühendanud. "Ta õpetas mind nõiduma ja andis loa neid nõiasõnu kasutada, kui vaja. Ühtlasi ütles Volli, et ta ei ole neid nõiasõnu avaldanud mitte kellelegi peale minu."