Grafitikunstnik: et pihustivärviga ilusaid jooni tõmmata, peab aastaid harjutama (2)

"Eestis rikub talv kahjuks grafitihooaja ära. Kevadel-suvel saab aktiivselt joonistada, sügisel ka veel mingil määral ja siis on kriips peal. Külm on lihtsalt," seletab Mihkel. Et käsi rooste ei läheks, joonistavad grafitimeistrid talvehooajal lõuendile.

Sellest tuli ka Mihklil ja tema suhtekorraldajast sõbral Ivo Kallasmaal mõte koguda Telliskivi loomelinnaku tänavatoidurestorani Foody Allenisse hulk kodu- ja välismaa tänavakunstnike lõuendil töid.

"Tahame näidata, mida tänavakunstnikud talvisel ajal oma kodudes teevad, ja näidata, et ka tänavakunst on kunst. Mõni taies on siin väga palju aega ja vilumust nõudnud. Need on omamoodi kunstiliigi esindajad, mitte suvalised sirgeldused," räägib Ivo. Igaüks, kes majaseinale või plangule midagi kritseldab, pole kaugeltki tänavakunstnik. Mihkli sõnul tuleb pihustivärvide meisterlik kasutamine käppa vaid pika kogemusega.

"Kunstnikud, kelle tööd sellel näitusel on, on keskmiselt kümme aastat tegutsenud," märgib ta. Ent ka üldine hea joonistusoskus ei jookse mööda külgi maha. "Arvan, et Eestis on enamik tänavakunstnikke kunstiakadeemia lõpetanud või seal mõnda aega käinud," ütleb Mihkel.

"Üks näituse eesmärke on ka kummutada arusaama, et tänavakunst on ainult vandaalitsemine. Tegelikult arvestavad siinsed kunstnikud üldjuhul eetikaga ja teavad, kuhu oma töid teevad – näiteks äsja värvitud majaseinale ikka ei tee," ütleb Ivo.

"Aga eks alustades ole ju kõik teinud neid sinna, kuhu jumal juhatab," möönab samas Mihkel. Sestap pole tänavakunstnikel tavaks oma kunstnikunime päris nimega siduda: "Kunagi ei tea, millal keegi võib sul ukse taga koputada. Keegi meist ei roni suure hurraaga oma nime ja näoga telekasse või ajalehte. Kui lähed öösel kuhugi grafitit tegema ja vahele jääd, siis saad rahatrahvi. See on ju tegelikult kriminaalne tegevus."

Telliskivisse tuleb esimene grafitisein

"Paljudes välisriikides on asulad andnud grafitikunstnikele vaba pinda, millele nad võivad joonistada. Lähim näide on Soome. Täiesti tavaline on, et tuleb pereisa koos naise ja lastega seina juurde ja hakkab grafitit tegema, ülejäänud pere naudib värskes õhus päeva," toob Ivo välja.

Eestis on seni tohtinud grafitit joonistada vaid eraomanike tellimusel või tänavakunstivõistlustel ja tänavakultuuri festivalidel, kuid aprillis avatakse Telliskivi loomelinnakus esimene legaalne grafitisein.

"See on ligi kilomeeter pikk kivimüür. Loodame, et see sein annab Eesti tänavakunstile hoogu juurde, sest igaüks võib sinna juurde harjutama tulla," kinnitab Mihkel.

"Kogenumad tegijad hakkavad siin käima nooremat koolkonda õpetamas," usub Ivo. Seinapind otsa ei saa, sest järgmine tulija võib eelmise pildi üle joonistada.

Grafiteid saab joonistada lahtise käega või šabloonide abil. Neid stiile ka kombineeritakse. Vahendite valikul mängib olulist rolli materjal, millele grafiti tehakse.

"Lõuendile joonistatakse tihti spetsiaalsete peenikese otsaga akrüülimarkeritega. Kindlasti on lõuendi peal lihtsam saavutada detaili ja joone puhtust. Aerosooliga seinale joonistades saab jälle rohkem mängida ja paremini üleminekuid teha. Kodus saab selle asemel kasutada

aerograafi – värvipüstolit, millega saab imiteerida aerosooli tekstuuri," selgitab Mihkel.

Laupäeva õhtul Vaba Lava teatrikeskusega samas hoones Foody Alleni restoranis läbi kahe korruse avatud näitusele

"Tänavakunst kolib tuppa" kogunes lõuendigrafiteid 24 autorilt, kes on peamiselt pärit Eestist, kuid ühe kunstnikuga on esindatud ka Prantsusmaa ja Soome.

"Pisikesi siseruuminäitusi on varemgi toimunud, aga see on mastaabilt, tööde arvult ja ruumilt seni suurim tänavakunstinäitus," ütleb Mihkel, kellele teadaolevalt on Eestis üldse natuke üle 30 aktiivse tänavakunstniku.

Talvel kolib grafiti lõuendile

Spetsiaalselt näituse jaoks ühendasid oma jõud tuntud koomiksimeister Pesakond ja Toze97, samuti nelik Fresh, Sboy, Riku ja Roy, kelle koostöös valmis suurim – kaheksa meetrit pikk ja peaaegu kolm meetrit lai – taies. Mihkel mainib, et erinevalt seintest, tehakse lõuendeid harva koos. Kuidas mitme peale grafiti loomine välja näeb?

"Kambaga tehes plaanitakse hoolikalt. Mõeldakse välja teema ja jagatakse ära, kes mida teeb – kes võtab enda peale tausta, kes teeb karakterid, kes mingit stiili kasutab," räägib Mihkel.

Näitusekülastajad saavad mõne töö autori kontakti küsida. Kuna grafitikunstnikud oma töid avalikult ei reklaami, on muidu keeruline nende töid koduseinale soetada. Teisalt nendib Mihkel, et kui tänavakunst muutuks põrandaalusest kultuurist kommertslikuks nähtuseks, kaotaks see grafiti võlupoole.