Inimesed

18 aastat ootamist! Maria Soikonen pääses oma lauluga "Eesti laulu" poolfinaali 18. Kandideerimisel (12)

Katharina Toomemets, 7. veebruar 2015, 08:00
KRIITIKAT EI KARDA: Bluestockingu laulu puhul jagunevad inimesed kahte leeri – on neid, kellele laul väga meeldib, ja neid, kelle ­arvates ei kõlba see kuhugi. «Konstruktiivsesse kriitikasse, mis on viisakalt vormistatud, suhtun vägagi hästi. Igasugune tagasiside on alati teretulnud. Väga oluline, et kriitika taga ei oleks õelust, negatiivsust ja kadedust,» ütleb Maria.Foto: Edyth Raamat
"Ma ei ole loobuja tüüp. "Eesti laulu" poolfinaali pääsemine ei ole ainuke asi, mida ma olen pidanud väga kaua ootama," tunnistab ansambli Blue­stocking laulja Maria Soikonen, kes on "Eesti laulu" ja "Eurolaulu" konkursile oma lugusid saatnud juba 18 aastat. Tänavu õnnestus tal lõpuks poolfinaali pääseda.

Nimekiri, kes Maria (39) lugusid on laulnud, on muljetavaldav. Sinna kuuluvad Sofia Rubina, Hatuna, Marilin Kongo, Anne Arrak, Siiri Koodres, Jelena Juzvik, Maian Kärmas, Sandra Nurmsalu, Kadi Toom ja Anna Kutchinsky. "Tol aastal, kui Tanel Padar võitis, oli mul kindel plaan anda oma lugu just talle. Ma isegi helistasin talle novembris, aga 2001. aasta mais võitis ta Taanis hoopis teise helilooja lauluga."

Samal teemal

Maria elus on kaks kirge – laulmine ja iluuisutamine. "Lapsest saati meeldis mulle kaks asja – uisud ja mikrofon. Mäletan selgelt päeva, kui esimest korda kolmeaastasena jääle astusin. Probleem oli ainult selles, et suurim jäätükk meie õuel oli umbes meeter pikk ja 20 sentimeetrit lai. Seal ma esimese katsetuse tegin," meenutab ta.

Maria räägib, et pidas laulmist ja uisutamist lapsepõlves jumalikeks tegevusteks. "Elus juhtub aga tihti nii, et kui midagi liiga palju armastad, kardad sellele läheneda. Mulle tundus lapsepõlves, et lauldakse ja uisutatakse ainult televiisoris ja päriselus hoopis mängitakse klaverit, suusatatakse ja joostakse."

Maria ütleb, et kui iluuisutamiseks puudusid tal lapsena tingimused, siis laulda ta lihtsalt ei julgenud, isegi mitte kodus – hirmust lähedaste halvustavate kommentaaride ees. "Esimest korda laulsin laval otse mikrofoni 18aastasena. Nüüd "Eesti laulul" oli kolmas kord."

Marial on küll stuudios laulmise kogemus, kuid kümme viimast aastat on ta justkui vaikinud. "Ma ei laulnud isegi kodus. Minu häälepraktika oli hommikust õhtuni oma klientidega võõrkeeltes vestlemine."

Maria on ristiemaks kolmele tüdrukule

Maria on sündinud ja kasvanud Kohtla-Järvel, lõpetanud Jõhvi muusikakooli klaveri erialal ning õppinud Tartu ülikoolis inglise keelt ja kirjandust ning vene ja slaavi filoloogiat. Tavaelus õpetab ta täiskasvanutele vene ja itaalia keelt ning koostab keeleõppematerjale. Abielus ta pole ja oma laste asemel on Marial lausa kolm ristitütart. "Üks on ristitud luteri kirikus Venemaal, teine Vene Õigeusu Kirikus Eestis ja kolmas, kaugjuhtimisel, Inglismaal," paljastab Maria.

"Pidi veel ka neljas ristitütar olema – mu eestlasest sõbranna otsustas oma tütre ristida Vene Õigeusu Kirikus, aga ei osanud arvata, et mina pole Vene õigeusku, vaid ristitud luteri kirikus," räägib Maria ja tunnistab, et absoluutselt kõik tema esivanemad on ingerisoomlased.

Maria meenutab, et teise ristilapsega läks kuidagi õnneks – vaid temalt ei uuritud Vene Õigeusu Kirikus ristimisel, kas ta ka Vene õigeusku on. "Küsiti vaid, kas olen ristitud. Muidu reeglid väga ei luba, et ristivanem pole sama usku."

Inglismaa sõbranna teatas Mariale ristiemaks olemisest aga hoopis tagantjärele. "Nad ütlesid, et unustasid mulle öelda, et panid mu ristivanemana kirja, aga arvasid, et mulle selline tegutsemisviis meeldiks," muigab ta.

Küsimusele, kuidas Maria usu leidis, vastab ta, et tema kallis vanaema, kes elas 99aastaseks, oli väga usklik. "Tantsutrenni ta mind lapsepõlves ei lubanud, aga klaverit mängima küll, lohutades ennast sellega, et ju ma pärast kunagi vähemalt kirikus orelit mängima hakkan."

Igal pühapäevahommikul pidi terve pere istuma vaikselt ja Soome raadiost jumalateenistust kuulama. "Minu vanemad vähemalt said sellest aru, aga mina ei mõistnud raadiost tulnud soome keelt üldse."

Sellest soome keelest, mida vanaema rääkis, sai Maria aru ja nüüd on see vene keele kõrval tema teine emakeel. "Vanaema rääkis minuga alati soome keeles, aga mina vastasin vene keeles. Ta ei väsinud kordamast, kui kahju tal oli, et ma nüüd tervenisti selline venelane olen ja tema keelt ei räägi," räägib Maria.

Vähemalt see, et ta oskas pisut eesti keelt, lohutas vanaema natuke. "Vanaema oli see, kes õpetas mulle esimese eestikeelse sõna. Selleks oli "kass"."

Loobuda või minna kindlalt edasi

Maria on juba 18aastat püüdnud eurokarussellile saada, kuid varem pole tema lugu võistlustulle pääsenud. Tänavu on tema bändi Bluestocking lugu "Kordumatu" aga poolfinaalis. Esiti pidi laulu salvestama lauljatar Mari, kes pääses "Eesti laulule" hoopis oma looga "Kolm päeva tagasi". "Mul on selle üle väga hea meel, et nii juhtus – see on minu jaoks topeltvõit, sest Mari meeldib mulle väga. Proovisin enne lugude esitamist seda veel paarile lauljale pakkuda, aga nad ei võtnud vedu. Lõpuks pidingi ise laulma," ütleb Maria, kuidas just tema lavale sattus.

"Mul oli kaks võimalust – kas loobuda või minna kindlalt edasi. Ma otsustasin, et lähen kindlalt edasi – laulma oma laulu."

Hakkas täiskasvanuna iluuisutamisega tegelema

Aastal 2010 peeti Eesti Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises ja siis avastas Maria selle spordiala taas. Nüüd on ta sellega juba viis aastat tegelnud. "Siis sain aru, et rong ei ole täitsa läinud ja ka täiskasvanutel on võimalik sellega tegelda. Omas tempos, loomulikult."

Maria tõdeb, et maailmameistrit temast uisutamises küll ei saa, kuid mõtteis kujutab ta ette, et uisutab sama hästi kui kahekordne maailmameister, šveitslane Stephane Lambiel. "Mäletan, kui Anu Säärits tegi temaga Tallinna lennujaamas intervjuud. Ma polnud uisutamist pikka aega jälginud, kuna mul oli valus sellega ise mitte tegelda ja nii ei teadnudki, kes see poiss tegelikult on. Ta rääkis Anule iluuisutamisest nõnda ilusat juttu, et mul polnud kahtlustki, et just selle poisi uisutamine peaks olema jumalik."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee