Kas ilu vaid lugejale?

"Meie raamatukujundus on täiesti käest ära, sest sellega tegelevad inimesed, kes ei tea raamatu kujundamisest mitte mõhkugi," põrutab enam kui 30 aastat polügraafiaga tegelnud Aarne Mesikäpp.

Kui aasta tagasi ütles Asko Künnap Õhtulehele, et Eesti raamatukujunduse tase on väga hea, siis tänavuse võistluse "25 kauneimat Eesti raamatut 2014" žürii esimees, Eesti kunstiakadeemia õppejõud, kujundusgraafik ja tüpograaf Aarne Mesikäpp on risti vastupidisel seisukohal.

"Jah, tehakse ilus kaas, aga raamat kui tervik tüpograafia mõttes on täiesti käest ära. Kui omal ajal oli meie raamat esimesel kohal Nõukogude Liidus ja kunstiinstituudis õpiti raamatukujundajaks viis aastat, siis praegu meil sellist asja pole, meie raamatupildis võib leida teoseid, mille on kujundanud inimene, kes pole üleüldse kunstiakadeemias õppinud," toob Mesikäpp välja kahetsusväärse fakti.

"Põhiprobleem on selles, et paljud kunstnikud, kaasa arvatud mina, kes ma olen juba piisavalt vana, ei valda arvutit peensusteni. Samas käib ju kogu kujundamine praegu arvutis.

Ma ei valda arvutiprogramme, värke-särke nii palju, et ma tegeleksin sellega, samas kui paljud noored kunstnikud on nendes programmides kodus, mis kokkuvõttes tähendab, et meie kui head raamatukujundajad ja teadjad inimesed ei pääse enam löögile. Põhjus on selles, et ma ei lähe viiekümne või saja euro eest käsitsi raamatut tegema. Aga arvutis käib see klõps-klõps-klõps."

Raamatukujunduses kõik lubatud

Päris nässus see asi muidugi samuti pole, tõmbab Mesikäpp oma ütlemisi siinkohal samas tagasi.

"Aga ma olen selline vana tüpograafiahaige, olen seda ala siin koolis üle kolmekümne aasta õpetanud."

Vana kooli mees ütleb, et kui võrrelda eelmise aasta võiduraamatuid tänavustega, siis ennekõike ja plusspoolde jäävad raamatute kaunid kaanekujundused.

"Aga mõni on selline, et ei kõlba kuskile," pritsib ta samas tõrva isegi nende raamatute suunas, mille auväärt žürii valis 25. parema sekka.

"Vaid mõned üksikud väärivad äramärkimist. Põhiprobleem on sisus, tüpograafias, kus näha, et kujundaja ei tea sellest mitte midagi. Maksimaalsest rea pikkusest, ehk siis 126 millimeetrist, mida naljaga pooleks öelduna on ahvide peal kontrollitud, poleks meie raamatukujundajad nagu midagi kuulnud."

Samuti ei tasu Mesikäpa sõnul aastataguse võistlusega võrreldes rääkida uutest stiilidest, suundadest või trendidest. "Nii nagu kunstis on ka raamatukujunduses kõik lubatud. Mingit valitsevat stiili pole. Ei ole enam nii, nagu 20. sajandi alguses, kus kunstivoolud vaheldusid."

Ometi leidub Mesikäpa jutus helgemaidki noote. "Trükitehnika tase on meil endiselt väga kõrge ning ma imestan, kui hästi meil raamatuid trükitakse ja köidetakse."

Raamatu kujundamisest rääkides ütleb Mesikäpp, et raamatut tuleks võtta ennekõike kui eset.

"Kui pikk, lai ja paks ta on. Sellest johtuvalt mahutatakse sinna tekst ja tehakse pildivalik. Aga kui ma täna raamatu lahti teen, siis ma näen, et see visioon puudub. Millest ma veel aru ei saa, kui raamatule tehakse lipuladu, mis tähendab, et read on lahti ehk nad lõpevad erineva pikkusega. Lisaks on tulnud imelik komme jätta iga lõigu vahele tühi rida," loetleb Mesikäpp tema sõnul esmaseid ja samas primaarseid nürikohti kujunduses.

"Kirja suurus, kirja kuju, ka siin on palju küsitavusi," lisab ta.

Kaugemasse tulevikku vaadates on selle aasta kaunimate raamatute žürii esimees kindel, et paberraamat ei kao ajaloo prügikasti veel niipea ning et analoogseid konkursse korraldatakse ka saja aasta pärast.

"Mina olen e-raamatule täiesti vastu," põrutab ta. "Ta võib muidugi olla, aga see pole ikka see, mis on paberraamat. Kui ikka teadlik tüpograaf on selle kujundanud, õige kirjapildi ja -suuruse valinud, siis on paberraamatut ikka väga mõnus lugeda."

Nii nagu Mesikäpp on äärmiselt kriitiline meie raamatukujunduse suhtes, on ta seda žürii esimehena ka žürii koosseisu suhtes.

"Žürii tegevus on täiesti taunitav, sest osa selle liikmetest ei tea raamatu kujundamisest mitte midagi," üllatab ta taas.

"Žüriisse võiks kuuluda hoopiski rohkem inimesi, ennekõike rohkem kujundusgraafikuid. Minu ettepanek olekski tulevikus kirjastuste ja trüki-kodade esindajad sealt eemale jätta. Mida kirjastuse töötaja teab raamatu kujundamisest?" küsib Mesikäpp talle omase irooniaga.

Kaunimate sekka pürgis 151 raamatut

Eilsel auhinnagalal rahvusraamatukogus selgusid 2014. aasta 25 kaunimat Eesti raamatut ja viis kaunimat Eesti lasteraamatut, lisaks Eesti kirjastuste liidu auhinna aasta raamatusõber võitja.

Tänavu saatsid kaunimate raamatute konkursile 68 kirjastajat 151 tööd, mille puhul hinnati kujunduse terviklikkust, disaini, õiget materjalivalikut ja kvaliteetset teostust. Kaunimate lasteraamatute konkursile saabus 17 kirjastajalt 41 raamatut.

Auhinnagalale eelnes seminar raamatukujundamisest. Eesti kujundusgraafikute liidu raamatugraafika sektsiooni esimees Viive Noor rääkis lastele ja täiskasvanutele mõeldud pildiraamatutest ning Eesti kunstiakadeemia õppejõud ja võistluse "25 kauneimat Eesti raamatut 2014" žürii esimees Aarne Mesikäpp lahkas eelmisel aastal Eestis ilmunud raamatute põhjal suundumusi, mida võtta eeskujuks ja mida vältida.

Näitus "25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut" on koos Soome 2013. aasta kaunimate raamatute ja Eesti kirjastuste liidu liikmete 2014. aasta menuraamatutega rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatud 5.–28. veebruarini.