"Mister X-i aaria tõmbab sul südame alt läbi nagu kreissaega." (10)

"Afiššidelt vaatas teiste esinejate kõrval kõige suuremalt vastu Georg Otsa nimi ja neljatuhandeline saal oli pilgeni välja müüdud. Kui aga Georg Leningradis rongilt maha astus, ütles ta kohe, et vagunis oli tuule­tõmbus ning tal pole absoluutselt häält. Selle peale kostis saali direktor, et kui Ots ei laula, peab ta piletid tagasi müüma," jätkab Arne Mikk. Nimelt oli mõni aasta varem Imre K?lm?ni opereti "Tsirkusprintsess" põhjal valminud Lenfilmis mängufilm "Mister X" ning Otsast saanud üleöö terves NSVLis peaaegu et jumalus.

Igatahes oli olukord kontserdi eel enam kui kriitiline. Ometi tulid estoonlased eesotsas Otsaga loost puhtalt välja. "Kuna heli läks saali läbi mikrofoni ja võimenduse, tõime Eri Klasiga Leningradi raadiost "Mister X" helisalvestise. Otsa aga, mikrofon käes, sättisime lava hämarasse sügavusse," meenutab Arne Mikk. "Orkester treenis samal päeval seda lugu elavalt peale mängima. Kui lugu lõppes, oli rahvas vaimustuses ja nõudis lisapala, mille peale Eri andis helitehnikule käega märku, et see lindi tagasi keriks. Lugu läkski kordamisele. Minu väga hea tuttav, näitleja Kirill Lavrov, istus saalis ja kui ma pärast tunnistasin, millise pettusega hakkama saime, ütles ta, et ei või olla, tema ei saanud midagi aru."

Ots oli muusikaline kümnevõistleja

Järgmisena meenub Arne Mikule üks Otsa kontsert Moskvas, kus suure laulja kavas olid ooperiaariad ning klassikalised romansid ja operetipalad, aga kui kontsert hakkas lõppema, karjus rahvas saalis ikkagi: "Davai Mister X".

"Mister X-i aarias on artisti või näitleja olemuse peegeldus: kõlab kell ja ma pean minema areenile – ükskõik, mida ma tunnen või mõtlen. Selles aarias on kunstniku üksinduse teema ja see võib-olla samastus natuke ka Otsa endaga," arutleb Arne Mikk.

Nimiosatäitja Ots polnud Lenfilmi vändatud "Mister X" kui tervikteosega üldse rahul. "Ometi sai just selle linateosega Ots üle suure Venemaa tuntuks, sest kinoprojektor oli olemas ka kõige kaugemas kolkakülas ja sõjaväelinnakus, kuigi näiteks Moskvas ja eriti Leningradis oli Ots ennekõike armastatud ooperitest "Deemon" ja "Jevgeni Onegin"," teab Arne Mikk. Veendes veel kord: "Ennekõike on Ots venelastele tuntud ikkagi oma Mister X-i aariaga."

Väidet kinnitab Georg Otsa elulooraamatu "Saaremaa valss" autor Kulle Raig.

"Kui soomlased teavad Otsa ennekõike "Saaremaa valsi" kaudu, siis venelased just filmist "Mister X". See aaria oli venelaste lemmik. Ots ei saanud anda selle lauluta ühtegi kontserti. See on ka mõistetav: Mister X-i aaria tõmbab sul südame alt läbi nagu kreissaega läbi. Siin on kõik olemas: väga ilus meloodia, sõnum ning loomulikult Otsa väga võimas esitus," ütleb Raig, kelle koostatud Otsa elulooraamat "Saaremaa valss. Georg Otsa elu" peaks lähiajal ilmuma ka vene keeles.

"Selle pealkirjaks saabki "Mister X". Kuigi Ots ei sallinud seda filmi, ta pidas seda nõrgaks ja viletsaks, haledaks lääne matkimiseks," teab ka Raig. Ots hindas kehvaks nii oma rolli kui ka filmi tervikuna.

Otsa kui lauljat hindab Raig muusikaliseks kümnevõistlejaks: "Üks Soome muusikakriitik on kunagi tõdenud: Ots oli muusikaliselt sedavõrd mitmekülgne, et ainult rokkmuusika jäi temast puutumata. Samas on ju võimalik, et ta oleks ka rokkmuusikuna suuri tegusid teinud, ainult et me ei saa seda kunagi teada."

Näitlejal ja muusikul Marko Matverel, kellest samuti rokkmuusika mööda läinud, on olnud õnn kehastada meie üht suuremat muusikalegendi lausa kaks korda, ja vägagi erinevas kunstivormis.

Esimest korda astus Matvere Otsana üles kümme aastat tagasi Urmas Vadi muusikalis "Georg" ning siis kaheksa aastat tagasi samanimelises Peeter Simmi mängufilmis.

"Rohkem meenub muusikal, see oli ikka kunstitaotluslik tükk, selles oli oma idee ja idu sees. Mängufilm on rohkem nagu vaatefilm," võrdleb Matevere kahte tegelikult võrreldamatut kunstiteost. Kumbki ei saanud mööda aga kuulsast Mister X-i aariast.

Rääkides sellest aariast filmis, ütleb Matvere, et midagi keerulist ega rasket stseenis polnud. "Nägu oli ju maskiga kaetud, samas minule kui näitlejale oli see kindlasti üks põnevamaid stseene: me ju püüdsime jäljendada üht must-valget filmikaadrit, mida filmiti ja mida omakorda filmiti. Ehk siis filmiti Mister X filmimist. See efekt, mis mul ühel hetkel tekkis, oli päris tugev."

Muusikal kõlab eesti, aaria vene keeles

Matvere ütleb, et konkreetseks stseeniks õppis ta Mister X-i aaria taas vene keeles selgeks – selle peale tegid kohalikud filmi­tegelased suured silmad.

"Kuigi jah, filmis kõlab aaria Otsa esituses, laulsin ma ise kaasa, et stseen oleks loomulikum," ei lubanud Matvere endale grammigi hinnaalandust.

Muusikalist rääkides ütleb Matvere, et ka selles oli Mister X-i aaria lavastuse üks tipphetki: "Ehkki muusikal oli eesti keeles, siis seda aariat laulsin ma vene keeles, sest selle tõlge on üsna nõrk. Venekeelne laulutekst on aga väga hea."

Georg Otsa 95. sünniaastapäeva meenutatakse galakontserdiga

Imre K?lm?ni opereti "Tsirkusprintsess" ainetel Lenfilmi stuudios valminud filmiga "Mister X" pälvis Ots tuntuse kogu Venemaal, tema hääl hakkas kõlama raadiotes ja televisioonis.

Opereti tegevus toimub 19. sajandi Pariisis, kus vaatajate ees rullub lahti dramaatiline ja seisusevahest tingitult ebasoositud armastuslugu tsirkuse akrobaadi ja aadlidaami vahel.

"Tsirkusprintsess" esietendus taas Estonias 3. jaanuaril ning 21. märtsil, Georg Otsa 95. sünniaastapäeval, meenutatakse suur lauljat Estonias galakontserdiga, mille esimene osa on seotud Otsa ooperi- ning teine osa operetirepertuaariga.

"Ots oli ju meie teatris mõlemas žanris juhtiv tegija. Ilmselt ka "Tsirkusprintsess" püüab meelde tuletada, et just filmiga "Mister X" sai Georg Ots kuulsaks terves suures Nõukogude Liidus," ütleb Arne Mikk .