Inimesed

"Mister X-i aaria tõmbab sul südame alt läbi nagu kreissaega." (10)

LISA KOMMENTAAR

KIVIMEES6. veebruar 2015, 20:27
ENAMUS FILME ,MIS PRAGU VORBITUD,EI KÕLBA KASSI SABA ALLAGI!
race driver5. veebruar 2015, 23:56
ots & joala = kremliööbikud!!!!!
---------
% KALLAS PRESIDENDIKS!!!KAJA KALLAS PEAMINISTRIKS VÕI LINNAPEAKS!!KROSS KAITSEMINISTRIKS!!!!!! --võib valida ka teisi kallase erakondasi ehk sotse/irl-i/vabaerakonda!!
OTS5. veebruar 2015, 20:08
Ta oli suur kunstnik, vist kõigi aegade parim laulja Eestis, universaalselt andekas ja intelligemtne + haruldane häälematerjal. Otsa võis nõukavõim lubada vaid Saksa DV-sse ja Soome, ta oli liiga hea ja tema Läände putkamine oleks olnud kohutav hoop NSVL propagandale. Ülaltoodu oli piisav, et teda vihkasid ja kadestasid paljud nõukogude funktsionäärid ning vihkavad ja kadestavad praegu ka paljud eestlased kui "kommunisti".
Mongoolias vüis ta ka laulda6. veebruar 2015, 21:13
muidugi vihkavad seda lauljat auuuuzad eestlased. need tänapäevased.
Kes siin elasid ja peaaegu vabad olid,need oskasid lauljast lugu pidada
kui lugeda ridade vahelt,ei Juhan Peegel ainus olnud5. veebruar 2015, 16:38
aga nüüdsed tõelised eestlased peavadki meeletult vihkama kadunud Otsa .
Okupatsiooni meil nüüd ei ole,meil on omad ameerilased relvadega platsis.
Olevat freedom.mitte svoboda . Aga vabadusega ei oska eestlane mitte midagi ette võtta.
eh ajad, ajad!5. veebruar 2015, 12:27
Olen seda Mister X-i mitu korda nooruses näinud, hea film oli, aga kõlama jääb ikka Otsa laulmine "Kõrbelaulus". Jo ma olin lihtsalt selle temaatika lainel.
Mister X5. veebruar 2015, 09:58
1958 aastal tehtud film oli väga tasemel. Sõjast ei olnud palju aega möödunud ja ei ole küll filmispets, aga tundub, et tol ajal olid veel filmihoobade juures juudisoost tegijad ja nemad tegid filmist filigraansema šedöövri, kui hiljem asemele astunud nõukogulik.
Kas mitte ei olnud nii, et algselt ei olnud G.Otsa peaossa arvatud, vist oli tema häält pealelaulmiseks vaja. Aga proovides selgus varsti, et ka tema väga ilus kuju-artistlik mõju tegi filmi suureks.
Vaadates filmi detaile ja kasvõi peategelaste kostüüme oli tase.
Rääkimata siis väga ilusast muusikast. Ka naispeaosaline oli tasemel, tema vist mingi laulja ei olnud, aga aadlidaami seisuse mängis uhkelt välja.
Tuletan jälle meelde, et oli aasta 1958, mida oli tahta kui nõukogude vbärk oli väga kaua võimul olnud ja inimesed tulid ära vangilaagritest..
Kui G.Ots ütleb, et film häiris teda läänelikkuse matkimisest, siis ei ole nõus, või oli talle liiga nõukogude õpetus külge hakanud(see ei ole etteheide).
Müts maha M.Matvere ees - nii hästi tegi ta Mister Xi aariat ja seda heas vene keeles...
5. veebruar 2015, 10:52
Dekoratsioonid ja kostüümid valmistasid vangid, kes §58 alusel istuma pandi, loomulikult oli nende hulgas nii mõnigi juut. Tasuta tööjõu najal tollane filmitööstus püsti seisiski, palka maksti ainult nõukogude töörahvapoolt palaval armastatud kommunistlikele staaridele, kellede hulka kuulus ka Ots.
oh jah,5. veebruar 2015, 12:57
vangid võisid väga musta tööd teha, surragi kaevandustes jne. Aga siin räägime ikka loomingust ja filmiloojatest, olid arenenud ja arvatavasti juudisoost rohkemgi kui üks.. Ei saa nii primitiivne olla, kommunismi ja kultuuri(haritlasi) tuleb teineteisest tihtipeale lahus hoida.
xxxxx5. veebruar 2015, 11:03
Eks Ots tahtis ka näidata kui tubli patrioot ja nõukogude inimene ta oli,meie kunstnikud
ju kirjutasid oode stalinile ja kritiseerisid mädanevat kapitalismi ja kirjanikud kirjutasid
südameverega kuidas kangelaslik nõukogude rahvas meile vabaduse tõi ja Eesti
fashistlikust okupatsioonist päästis.siiani mäletan Eno Raua raamatut Tuli pimendatud
linnas ja Vladimir beekmani-Ja sada surma. Ainult Juhan peegel oskas nõukavärki
ja lolli patriotismi naeruvääristada oma teoses Ma langesin esimesel sõjasuvel