Hillar Mets 2014. aasta 5. aprillil Nukitsa konkursi auhinnatseremoonial.Foto: Peeter Langovits / Postimees
Geidi Raud 4. veebruar 2015 14:52
President Toomas Hendrik Ilves annab Eesti Vabariigi 97. aastapäeva eel Eestile osutatud teenete tunnustamiseks 99 inimesele riiklikud autasud. Teiste hulgas pälvib teenetemärgi ka pikaaegne Eesti Päevalehe karikaturist ja illustraator Hillar Mets (60), kes arvas esiti, et talle autasust teada andnud sõber teeb nalja.

Täna hommikul helises Hillar Metsa telefon, kus teisel pool toru oli 20 aastat Postimehe karikaturistina töötanud Urmas Nemvalts, keda samuti president sel aastal teenetemärgiga tunnustab.

"Mulle helistas Urmas Nemvalts, kes on mu hea sõber ja kellega me aeg-ajalt ikka jutustame. Ta teatas mulle asjast ja mina mõtlesin siis, et huvitav  1. aprilli ma tean! Kas on mingisugune naljapäev, mida ma veel ei tea? Ebareaalne," rääkis Mets, et ei tahtnud alguses sugugi Nemvaltsi öeldut uskuda. "Üllatus oli maksimaalselt suur! Siis ma läksin netti ja vaatasin mustvalgelt, siis juba natuke uskusin."

Mets selgitas, et karikaturist on oma ameti poolest juba skeptilise mõtteviisiga, seades kõike kahtluse alla ja seepärast tal riikliku autasu saamine kuidagi pähe mahtuda ei tahtnudki.

"Huumoriinimene muutus kuidagi tõsiseks ja härdameelseks. Tõepoolest on väga suur au selles listis olla. Mul on väga hea meel ja mul on täna väga uhke olla."

Üks õige miehe töö

Kuigi järgmise Eesti Päevalehes ilmuva karikatuuri teema oli juba tänaseks teada, siis uuris väljaanne, kas Mets ei tahaks hoopiski oma teenetemärgi saamisest pilapilti joonistada. "Helistati ja küsiti, et äkki ma tahaks teha selle sündmuse põhjal karikatuuri eneseiroonilises võtmes, aga ma leidsin, et ma täna ei ole absoluutselt eneseirooniline," naeris Mets, lisades, et täna tunneb ta hoopiski uhkust.

"Täna ei ole see päev! Võib-olla ma oskaks paari päeva pärast olla eneseirooniline, aga hetkel ei ole see võimalik. See on irooniline niikaua, kuni see pole sinu endaga juhtunud, aga tegelikkuses siiski kuskil sügaval sees ma tunnen, et see on midagi tähtsat ja suurt."

Kuna Metsa abikaasa ja tütar olid juba kodus tema tunnustusest kuulnud, siis võttis ta esimesena kõne oma vanematele.

"Minu ema meenutas vanast ajast, et kui minu hiidlasest vanaema kuulis 35 aastat tagasi minu karikaturisti ametist, siis ta ütles, et ega see piltide joonistamine üks miehe töö küll ei ole," rääkis Mets naerdes tänahommikusest vestlusest oma emaga.

"Äkki vanaema kuskilt pilvepiirilt näeb, et siiski hinnatakse seda tööd ka!"