AJALUGU TEINUD SOENGUD: Karmel Eikner ei kartnud tähelepanu võitmiseks kanda oma peas kaks korda kõrgemat soengut, rulle ega rastapatse. Tema eesmärk – tuua telerite ette kultuurisaateid vaatama võimalikult palju inimesi – sai täidetud.Foto: ERR
Inimesed
4. veebruar 2015, 07:00

Karmel Eikner: kriitikud lahmisid mu soenguid ikka täiega ja auklikuks! (20)

"Nooremad kultuuri­inimesed muigasid, vanemad olid äraootaval seisukohal. Kõige rohkem erutusid telesaadete kriitikud ajalehtedes, kes lahmisid täiega ja auklikuks – mõni isegi nii, et polnudki saadet vaadanud ja oli soengutest linna peal kuulnud," meenutab ETV kultuurisaadete endine juht Karmel Eikner aastatetagust eksperimenti hulljulgete soengutega.

"See oli alatu ja väga valus, kuid aitas tõmmata inimeste tähelepanu kultuurile," ei kahetse Eikner siiamaani. Tema eesmärk – muuta kultuuriteemad menukaks – sai täidetud.

"Idee tõmmata vaatajate tähelepanu ekstravagantsete soengutega tuli poolkogemata. Aeg oli teine, 1990ndate algul polnud süvakultuur inimeste igapäevaosa nii suures mahus kui täna. Nii pidasime minu tollase ülemuse ja ETV peatoimetaja Raul Rebasega plaani, kuidas saaks seda olukorda muuta. Kuna olin sama saate produtsent ka, sain ülesande teha kultuuriuudised nähtavaks," usaldas ETV endine juht noorukest saatejuhti ega pidanud oma otsust kahetsema.

Karmeli uhkeid soenguid meisterdas kogu projekti vältel tuntud juuksur Katrin Kruusmaa, kelle juures käib oma moodsat poisipead sättimas ka presidendiproua. "Tutvusin Katriniga saadet käivitades. Olin kuulnud, et ta teeb uhkeid soenguid kiiresti, on tehniliselt väga osav ja andekas," meenutab Karmel oma koostöö algust Eesti ühe parema juuksuriga.

"Katrin osutus eriti loominguliseks ja koostöövalmiks. Tal olid alati kaasas kõik asjad alates tühjast Tallinna kilude konservikarbist kuni papptorni või rohelise muruni, mis mulle kõik pähe pandi," selgitab värske "Ringvaate" toimetaja.

Karmel ei mäleta, missugune oli esimene soeng, millega ta kuluuriinimesi rabas, kuid mäletab, et see pidi olema suur ja tõmbama endale kogu tähelepanu: "Pealegi, minu nooruse tõttu keegi niikuinii väga ei uskunud, mida ma räägin," viskab Karmel nalja.

Rastasoeng tekitas peavalu

Küsimusele, kas Karmelil oli grandioosse soenguga esimest korda eetrisse minnes närv ka sees, vastab ta: muidugi! "Ikka oli hirmus. Esimene saade mis tahes formaadis on alati hirmus, ole sa nii kogenud kui tahes. Jüri Aarma (kaassaatejuht – toim) võttis soengutrikki muheda naljana ning andis hiljem soengutele isegi nimesid – Siil, Nukitsamees või Teletorn, sõltuvalt, mis mul siis peas oli," naerab Karmel, kelle sõnul olid televaatajad uudishimulikult heatahtlikud, kolleegid pigem toetasid või ei näidanud välja, et ei toeta.

"Kõige kauem tehti mulle pähe rastapatse Eesti eurolaulu finaali tarvis – 3,5 tundi. See soeng kaalus umbes kolm kilogrammi, peas oli sada kakskümmend patsi. Mul olid küll vööni juuksed, kuid pooled patsid pandi juurde ja pealaele veel ka vatikrunn, et patsidele parem kuju anda, sest osa patse oli üles pandud ja osa pikalt lahti. Katrin, kellel oli kodust kaasas sadakond patsi, muudkui punus ja punus. Mäletan, et poole otseülekande pealt sain selle raskuse kandmisest korraliku peavalu," meenutab Karmel.

Naise sõnul valmis tavaliselt soeng poole tunni või veidi rohkemaga. "Salvestasime alati ainult ühe saate korraga, sest seda lakikuhja polekski olnud võimalik kiiresti lahti võtta ja muuta."

Keeruliste soengute pärast ei saanud mitu saadet korraga lintigi võtta.

Karmel tunnistab, et vahel jättis ta soengu lahti harutamata ja läks sellega ka peole. "Ikka läksin mõnikord välja – kui tähelepanu, siis täiega! Tänavale minemist tuli harvem ette."

Kuna 20 aastat tagasi ei olnud veel tehniliselt võimalik kindlaks teha, kui palju inimesi saadet vaatavad, siis näitas saate menu vaatajate kirjalik tagasiside ja see, mitu hooaega telekanal oli nõus saadet eetrisse laskma. "Olime eetris mitu hooaega järjest, tänu sellele pidi tõus piisav olema. Kuid mulle on südamelähedane hoopis Raul Rebase tunnustus meie ühisriskile palju aastaid hiljem, kui Raul ütles, et ta ei saa siiani aru, kuidas see trikk võis tööle hakata. Aga see töötas!" naerab Karmel.

Ema ja isa soovitasid projekti katkestada

"Lähedased eesotsas ema ja isaga soovitasid mul projekti katkestada. Nad uskusid, et jõuan vajaliku infoga vaatajani ka teiste vahendite abil, nad ei toetanud minu julget eksperimenti. Nipid tulevad aga alati kasuks ja annus kavalust ka. Kui selle taga pole aga teadmisi ega professionaalset meeskonda, kukub saade ikkagi läbi. Meie saate edu taga olid kultuuritoimetuse kolleegid, kes mind valdkonniti toetasid ega lasknud õige info põhirajalt välja kalduda. Heidi Pruuli, Mariina Mälk, Jaak Lõhmus, Katrin Seppel ja Anne Tuuling olid mulle väga head õpetajad," on Karmel oma endistele kolleegidele ülitänulik.

Katrin Kruusma: hulluste vastu pole mul midagi

Tippjuuksur Katrin Kruusma võttis aastaid tagasi välja käidud idee – teha kunstiliselt pööraseid soenguid – vastu suurima heameelega. "Hulluste vastu pole mul kunagi midagi olnud," on ta tänaseni valmis eksperimenteerima.

Meenutas telesoenguid, mis tegid kuulsaks kultuurisaadete juhi Karmel Eikneri, meenub Katrinile peadligi liibuv soeng, rullnõelad peas. "Seda seongut telliti hiljem koledalt palju. Ma küll selgitasin inimestele, et seda pole nii kerge teha ja tavaellu see ei sobi, kuid see ei peatanud naisi," osutus üks telesoeng naiste seas eriti populaarseks.

"Mulle endale väga meeldis, kui Karmelil oli seljas heegeldatud kleit ja peas ämbritäis meelespeasid, nii et juukseid polnudki näha," meenutab juuksur.

Katrini sõnul kasutas ta soengute tegemisel palju lakki, vahtu ja juuksenõelu. Vahel kartis ta, et kui Karmel peaks kummardama, lendavad nõelad rabinal peast maha, õnneks selliseid apse siiski ei juhtunud.

"Üldiselt on eestlane ikka selline inimene, kes reageerib negatiivselt. Meid materdati üht- ja teistpidi, kuid sellest hoolimata lülitasid kõik kas või korraks kultuurisaate kanalile, et näha, mis saatejuhil sel korral peas on. Samal ajal kuulis inimene ka saate teemad ära ja me olime seega oma eesmärgi – teha kultuurisaade nähtavaks – täitnud," selgitab Katrin.