Inimesed

Vaiko Eplik: "Kogu muusikali "Savisaar" kirjutamise protsess oli heas mõttes hullus." (26)

Aigi Viira, 2. veebruar 2015, 07:00
«Seda võimalust, et muusikali kirjutada, olen ma aastaid oodanud. Oli suur õnn, et see tuli.» Vaiko Eplik põhjendab, miks ta enne muusikali kallale asumist tegi tõhusat ettevalmistustööd.Foto: Stanislav Moškov
NO-teatri muusikali "Savisaar" heliloojad Vaiko Epik ja Jakob Juhkam kirjutasid kolme kuuga 100 minuti jagu originaalmuusikat.

"Muidugi tahtsin ma muusikali kirjutada," muigab Vaiko Eplik, üks NO-teatri muusikali "Savisaar" heliloojaist, et jah-vastus kõlas tema suust pakkumisele üsna kiiresti.

Samal teemal

"Sellepärast, et see on kõige keerulisem ülesanne, mida laulukirjutajale saab anda. See aga, et mul on nüüd täiesti selge, kuidas muusikali kirjutada, oleks väga ambitsioonikas väide, kuid mul on nüüd vähemalt kogemus olemas."

Jah-sõna tuli küll kärmelt, kuid esimese hooga see väga pikalt kestma ei jäänud. "Vahepeal jõudsin juba loobuda sellest projektist," tunnistab Vaiko, et oli ühtäkki valmis tahtmisest muusikali luua valmis lahti ütlema.

"Lootsin, et saan töötada libreto põhjal ega pea ise lauludele tekste kirjutama. Aga kuna NO-teatri meetod on väga teistsugune, tundsin, et ei saa üksi kuidagi selle mahuga hakkama. Praegu on mul väga hea meel, et ma seda üksi ei tee. Kolme kuuga olekski võimalik olnud seda teha vaid koos Jakobiga. Sellepärast ma ka ühel hetkel ütlesin ära, sest sain aru, et isegi poole aastaga ei jõuakski ma üksinda mitte kuhugi."

Ehk sel juhul, kui muusikalooja üldse ei magaks, oleks see võimalikki? "Magama ju peab!" tähendab Vaiko. "Napoleon on öelnud, et rahuajal ei maga üks endast lugupidav mees üle nelja tunni ööpäevas ja sõjaajal on iga minut üle kolme tunni õigele prantslasele häbiks."

"Oleme Jakobiga üsna malbed inimesed."

"Uuesti hüppasin muusikali "Savisaare" pardale siis, kui sain aru, et Jakob Juhkam on mees, kellega annab seda koos teha lihtsamini, paremini ja lõbusamalt," räägib Vaiko, et üksi läinuks nii suure projekti tegemine sõna otseses mõttes nüriks.

"See on õudne, sest oma plaate teen ka ju üksi. Minu jaoks oleks siis muusikalgi olnud kui sunnitöö või üksikvangistus."

Nüüd, nädal vastu esietendust, on Vaiko sõnul kõik kenasti läinud: "Ma ei ole seda kunagi varem teinud ja see oli minu jaoks esimene kogemus. Olen leidnud kolleegi, kellega koos on see võimalik."

"Kumbki ju sikutas lugusid oma territooriumile," lausub ta.

"Aga selle kolme kuu jooksul, kui oleme "Savisaarele" muusikat kirjutanud, oleme orgaanilise ja võrdse koostööni jõudnud. Me oleme mõlemad üsna malbed inimesed, oleme mõlemad maal pärit, tänu millele on meil hea tööeetika. Nii et meil ei ole probleeme olnud."

Vaiko räägib, et kolme kuuga sündis tema ja Jakobi tööna 90–100 minuti ringis originaalmuusikat. See on kõrvaltki ­vaadates metsik muusikamassiiv.

"Sellest avaldame umbes tunni – et siis lavastuses on tunni jagu puhtalt muusikalisi numbreid," poetab ta, et üks­jagu loodust rändab lihtsalt riiulisse, kuid erakordset traagikat säärane loobumine kaasa ei too.

"Terviku huvides teed seda üsna kerge südamega," ütleb ta.

"Võib-olla kunagi aastaid tagasi oli loobumine raske, aga olen õppinud lahti laskma. Ma ei pea selleks isegi südant kõvaks tegema, vaid saan aru sellest, et nii kahju, kui mul ka ühe loo pärast ei oleks, valin alati selle, et võidab tervik."

"Tegin endale konspekti nagu koolipoiss."

Liigset põhjalikkust Vaiko oma teguviisis ei näe. Nii tulebki tööd teha. "Eks seda võimalust, et muusikali kirjutada, olen ma ka aastaid oodanud," ütleb ta.

"Oli suur õnn, et see tuli. Ning tegelikult on kõik head muusikalid duona kirjutatud – Lloyd-Webber, George ja Ira Gershwin…"

Lloyd-Webberi muusikali "Evita" tsitaati kuuleb näiteks ka ­"Savisaare" muusikali loost "See mees", mis netis üleval ripub.

Vaiko naerab: "Mõlemad Webberi-Rice’i muusikalid, kus olen ise osalenud, on olnud mulle väga suureks eeskujuks. Ma tunnen "Jesus Christ Superstari" ja "Evitat" muusikaliselt hästi ning need on kui textbook’id."

Ilmselt ongi mõistlik nii suurt vormi kui muusikali kahe peale kirjutada, sest üksi läheks helilooja-laulutekstikirjutaja lihtsalt hulluks? "Võimalik küll," möönab Vaiko pisukese muigega.

"Mis muidugi ei tähenda, et me ei läinud selle asja tegemise juures hulluks. Kogu muusikali "Savisaar" kirjutamise protsess oli heas mõttes hullus, ega seda päris surmtõsiselt ei saa ka ju võtta. Ma tahaks näha täiskasvanud inimest, kes usub, et NO "Savisaare" puhul näeb ta adekvaatset tõde Savisaare kui isiku kohta. Täiskasvanud inimene teeb kunstil ja reaalsel elul vahet."

Sellenädalase esietenduse eel on Vaiko süda rahul: "Muusikal on ju valmis. Nii uskumatu, aga – nüüd see tulebki! See on ikka väike ime."

Muusikali "Savisaar" laulud saavad plaadiks

NO-teatri muusikalis kõlab 16 laulu – neist ühele kirjutas teksti dramaturg Eero Epner, ülejäänute tekstilooja on Vaiko Eplik. Kuid nood laulud ei lõpeta oma eksistentsi tol päeval, kui "Savisaar" viimast etenduskorda annab.

"Laulud eksisteerivad ka ilma lavastuseta," sõnab Vaiko.

"Meil tuleb kontseptuaalalbum selle lavastuse muusikaga lähema kuu aja jooksul välja, kus on puhtalt muusikaline tervik. Samamoodi nagu "Jesus Christ Superstar" ilmus omal ajal kontseptuaalplaadina, oleme meie paralleelselt lavastusega töötanud kontseptuaalalbumi kallal. Juhul, kui keegi 20 aasta pärast tahab Eesti algupärast muusikali lavastada, võib ta lavale tuua needsamad laulud, aga mingi teise puändiga. Me oleme seda kirjutades püüdnud jätta võimalusi interpretatsiooniks. Meie kontseptuaalalbumi nimi on "Kodanik S" ning ka ilma teatrikontekstita moodustab see terviku."

Üks lugu, mis laval ei kõla, on ka plaadil. Aga ainult see üks.

NO-teatri muusikalis "Savisaar" lööb kaasa ka segakoor

Lavastus "Savisaar" on poliitiline muusikal tänasest maailmast.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee