Paljudele pole elukestev õpe juba anmu enam tühi sõnakõlks: igasuguse sunnita tehakse töö kõrvalt läbi kõikvõimalikke kursusi, astutakse teist või kolmandatki korda kõrg- või kutsekooli, õpitakse üha uusi keeli.
Üheks liikumapanevaks jõuks on seejuures huvi, aga kindlasti pole päris viimasel kohal ka soov kindlustada end üha kiiremini muutuvas maailmas sel kombel igasuguste tööelus ette tulla võivate üllatuste vastu.
Ebakindlus takistab
45aastane Sirje, kes töötab väikeses maakonnalinnas ametnikuna, tunnistab, et lappab üha sagedamini koolide kodulehekülgi ja viib end kurssi sellega, mida ja kus oleks tal töö kõrvalt võimalik õppida.
«Olen oma ametis töötanud ligi paarkümmend aastat ja tunnen, et see – peamiselt paberitöö – ei paku mulle enam midagi,» tunnistab ta. «Eks oma osa on ka sellel, et ühtelugu on koondamisejutud õhus, seegi sunnib tulevikule mõtlema.»
Kannapööre siiski hirmutab ja nii pole Sirje esialgu veel mõtetest tegudeni jõudnud. «Üks naljakas hirm on mul ka: eriala, mida töö kõrvalt õppida saaks, ma leiaksin – aga ega ma oma kooliskäimist tööandja eest siis saladuses saa hoida,» räägib ta. «Siis mõtledki paratamatult: aga kui koondamiseks läheb, olen mina ju esimene, kui on teada, et ma nagunii hoopis muud eriala õpin. Kuidas ma siis hakkama saan, et õpingud lõpetada? Kas ma uues ametis töödki leian, vanus kisub ka juba kriitilise piiri lähedale? Küsimusi on rohkem kui vastuseid ja hirm sissetulekuta jääda hoiab paigal.»
Otsi abi asjatundjalt
Mida sellises olukorras peale hakata: hüpata tundmatus kohas vette või klammerduda tuttava ja pealtnäha turvalise külge? Ennekõike võiks abi otsida asjatundjailt.
Põlvamaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Eha Raav soovitab kindlasti minna lähima karjäärinõustaja jutule. «Sellest aastast saavad töötukassa maakondlikest osakondadest karjäärinõu mitte ainult töötud, vaid kõik abivajajad, ka need inimesed, kel töökoht olemas,» selgitab Raav. «Rajaleidja keskused tegelevad ennekõike noortega, kuni 26aastastega, aga töötukassasse võib pöörduda igaüks.»
Eha Raav kinnitab, et oma tuleviku asjus kõhkluste-kahtluste küüsis vaevlejal on karjäärinõustajast kindlasti palju abi: nõustaja aitab inimesel endas ja oma soovides selgusele jõuda, läbi saab arutada arenguvõimalused senises töökohas ja väljaspool seda, kõrvaltvaatajast asjatundja toel on lihtsam kaaluda töökoha vahetamise plusse ja miinuseid, leida võimalusi oma tagala kindlustamiseks ning panna paika lühema- ja pikemaajalisi plaane.
Värske pilk näeb paremini
«Kõige suuremaks takistuseks muutuste tegemisel ongi sageli just inimese enda mõtteviis ja väljakujunenud hoiakud,» teab karjäärinõustaja Lydia Kruusmann. «Vestlused karjääri-nõustajaga aitavad asju uues valguses näha. Praegusel ajal, kus elukestev õpe on iseenesestmõistetav, on võimalusi õppida, ennast täiendada ja sel moel oma elu sisukamaks ja rahuldustpakkuvamaks muuta küll kõigile, vanusest sõltu-mata.»
Elus tuleb kõike ette, ka seda, et töökohta tuleb pidada ennekõike palga pärast. See ei tähenda aga, et elu peaks olema igav ja hall. Kui töises plaanis otsekohe alati ei saagi midagi muuta, tasub enesetäiendamisega siiski tegelda – vahel võtab juba see võimalus üksi silma särama, ka võivad just tänu sellele tekkida ka ootamatud eesmärgid ning avaneda uued uksed.
«Võimalusi on täiskasvanud õppijaile palju, neid tasub otsida nii haridusministeeriumi kui ka kõrg- ja kutsekoolide kodulehekülgedelt,» juhendab Kruusmann. «Neile aga, kellele see esialgu keeruline tundub või kes vajavad esimeste sammude tegemiseks tuge ja julgustust, on töötukassa juures avanev karjäärinõustamisteenus suurepärane võimalus oma elu muutmisega algust teha.»
Seejuures polegi alati vaja senisest töökohast lahkuda: võimalik, et ka asutusesisene liikumine teisele ametikohale aitab rahulolu saavutada.
Karjäärivõimalused
Selleks, et inimene saaks oma tööst rõõmu tunda, on lisaks erialavalikuga kümnesse tabamisele enamasti vaja ka selget sihti, mille suunas oma tööelus liikuda. Karjäärivõimalusi on erinevaid, nende seast tuleks leida endale sobivaim.
Horisontaalne karjäär: inimene liigub ühest osakonnast teise ühe ettevõtte sees – valdkond jääb samaks, kuid muutuvad tööülesanded, sellega seoses tuleb ennast arendada-täiendada. Horisontaalne karjäär on ka liikumine teise ettevõttesse sama ametikoha peale.
Ametikohasisene karjäär: inimene otsustab saada oma eriala eluaegseks fänniks, täiendab end pidevalt, kuulub erialastesse võrgustikesse ja teda peetakse oma ala eksperdiks.
Kannapööre: liikumine täiesti teise valdkonda – õpetajast saab ettevõtja, kontoriametnik õpib maastikuarhitektiks, ITmees hakkab pottsepaks vmt. Sageli on kannapöörde aluseks varasem hobi või harrastus.
Kaleidoskoopkarjäär: inimesel on mitu rolli, ta tegutseb täiesti erinevates valdkondades, lisaks palgatööle ja projektijuhtimistele teeb ka vabatahtlikku tööd – ja on oma eluga väga rahul.
Kommentaarid