"Bob Marley kahetses vist terve elu, et ta mustanahaline ei olnud." (2)

Kevin Macdonald. 1981. aastal surnud muusiku elumosaiigi kilde kokku kleepides avastas kineast, kuidas segapäritolu oli Bobi hinge lõhestanud, kuid ka tegudele tiivustanud.

6. veebruaril 70. aastaseks saanud Bob oli oma eluajal üsnagi tõrges intervjueeritav. "Kuna tema haridustee oli lühikeseks jäänud, tundis ta end ebamugavalt, kui ajakirjanikud teda küsitlesid," ütles mängufilmi "Šotimaa viimane kuningas" režissöörina tuntud Macdonald The Guardia­nile. Laulja minevikus leidus tahke, millel ta peatuda ei soovinud. Üks selline teema oli tema valgenahaline isa Norval Marley.

Isa hülgas poja varsti pärast sündi

Norval Sinclair Marley (snd 1885) polnud väidetava neurootilisuse ja põiepidamatuse tõttu esimeses maailmasõjas võidelnud, vaid lamanud pikalt haiglas ja jäänud siis Inglismaale tööpataljoni, kirjutas BBC News mulluses artiklis. Ometi hüüti 1940. aastatel Jamaica istandustes järelevaatajana tegutsenud inglast mereväekapteniks. Kas romantilise kuulujutu vallandas ta ise või keegi teine, pole teada.

50. aastates valge mees sigitas istandusetööliste teismelistele tütardele rea lapsi, kuid 18aastase gospellaulja Cedella Malcolmi võttis 60aastane Norval ametlikult naiseks. 6. veebruaril 1945 sünnitas Cedella poja, kes sai nimeks Robert Nesta Marley. Ent Norval tegi pere juurest peagi minekut. Isata üles kasvanud ja suures vaesuses virelnud poisist sai tänu muusika­andele ülemaailmne superstaar, reggae-kuningas Bob Marley.

Norval Marleyst saab dokumentaalfilmis võti Bobi hingeelu mõistmiseks. Paljud Marley fännidki ei pruugi teada, et nende iidol oli segavereline. Bobi muusikust poeg Ziggy ütles režissöör Macdonaldile: "Isa kahetses vist terve elu, et ta mustanahaline ei olnud." "Mina nii üheselt ei väljenduks, aga ma usun, et see oli võti Bobi hingeelu ja muusika mõistmiseks," rääkis kineast The Guardiani usutluses. "Ta oli alati autsaider ning leidis oma elus ja muusikas mooduse selle tõsiasja lunastamiseks."

Lõhestunud hingega poiss, kes ei tundnud end koduselt ei jamaikalaste ega valgete seas, janunes kindlat identiteeti, mille avastas hiljem rastafari usuliikumises. Kodukülas Jamaica mägedes vaadati segapäritolule viltu. Bob nägi ülejäänud perest nii erinev välja, et teda hüüti sakslaseks, kirjutab Daily Mail. Tema peened näojooned peegeldavad isa omi – mitte et poeg selles ise veenduda saanuks. Norval Marley andis oma lapse emale küll mõningast finantsabi, kuid ise pildil ei figureerinud.

Kui Bob oli kümnene, suri Norval ootamatult infarkti. 28aastane ema Cedella pidi hinges püsimiseks suunduma Jamaica pealinna Kingstoni tööd otsima, jättes poja oma pere hoolde. Lõpuks sõitis Bob emale järele, kuid Kingstoni vaestelinnaosas tuli tal võõriku välimuse eest ränka lõivu maksta. Tema lesk Rita Marley on rääkinud: eakaaslased mõnitasid

Bobi nii julmalt, et poiss värvis näo saapaviksiga mustaks. Rita on veendunud: 21aastane Bob abiellus temaga, sest ta oli läbi ja lõhki tumedanahaline.

Terve elu omaksvõtmise nimel vaeva näinud Bobil oli veel üks kange soov: saada kuulsaks. Lapsepõlvesõbra Peter Toshi ja kasuvend Bunny Waileriga moodustati 1963. aastal trio Bob Marley and the The Wailers. Kolmik oli nii vaene, et klopsis ise kitarrid kokku. Kuid Bobi muusikakirg oli pöörane: ta sundis kaaslasi harjutama Ameerika rhythm & blues’i laule ja uut kohalikku trendimuusikat nimega ska 18 tundi päevas.

Aastaid teenis bänd sandi­kopikaid. Siis avastas Bob rastafari liikumise, mille rõhk oli mustanahaliste eneseväärikusel ning mille sakramendiks oli kanepi suitsetamine, kirjutab Daily Mail. Samal ajal hakkas The Wailers mängima uusi, aeglasemaid reggae-rütme. 1971. aastaks oli Marleyl isiklik plaadifirma ja esimene suur hitt "Trenchtown Rock". Bändi võttis oma tiiva alla USA plaadifirma Island Records, kes seadis sihiks teha Marleyst sama suure rokktäht nagu Jimi Hendrix.

Marley sohilaste arv pole tänini kindel

Marley pereliikmed tunnistavad dokumentaalfilmis, et karjäärile ja Aafrika riikide vabadusvõitlusele keskendudes jättis Bob lähedased tihti unarusse. Rita kõrvalt pidas laulja armukesi, kellega sai abieluväliseid lapsi. Näiteks 1972. aasta kevadel sünnitasid Marleyle poja nii seaduslik kaasa kui ka kaks armukest. Marley ametliku veebikülje andmeil on staaril 11 järeltulijat, nende seas kaks Rita varasemat last, ent reggae-tähel võib olla veel kolm tunnustamata võsukest. Isaema järgi nime saanud tütar Cedella meenutas dokumentaalfilmis haavunult, et isale oli tähtsam olla superstaar kui hea lapsevanem. Teisalt – Bobil endal polnud kelleltki õppida, kuidas hea isa käituma peab.

Marley tappis melanoom

Bob Marleyle oli antud eluaega vaid 36 aastat. Jalgpallimängus saadud pealtnäha tühine varbavigastus osutus pahaloomuliseks nahavähiks, mis ajas paari aastaga oma haarmed reggae-kuninga kehas laiali.

Varbaküüne alla tekkinud melanoom avastati kirglikul vutimehel Marleyl 1977. aastal, kuid ta keeldus usulistele veendumustele viidates varba amputeerimisest ja jätkas haigusele vaatamata mitu aastat tuuritamist. Keemiaravi, mille tagajärjel langesid välja tema kuulsad rastapatsid, vähki välja ei juurinud. 1980. aasta sügisel pöördus muusik poleemilise Baieri arsti dr Josef Isselsi poole, kes üritas kasvajat taimetoidudieediga ohjeldada. Kuid ka kaheksa­kuuline ravi Saksamaal ei suutnud Marleyt päästa.

Saades teada, et talle on antud eluaega vaid 48 tundi, asus superstaar sünnimaa poole teele, et seal surra. Kuid pärast lennuki maandumist Miamis sai Bob insuldi ja viidi sealsesse haiglasse. Omaksed tõttasid surivoodile. Marley võttis kokku viimsed jõuraasud, et sosistada vanimale pojale Ziggyle: "Raha eest elu osta ei saa." Ta suri 11. mail 1981 ja maeti kümme päeva hiljem Jamaical sünnipaiga lähedale kabelisse. Reggae-jumalusele pandi hauda kaasa tema punane kitarr – mõningatel andmetel Gibson Les Paul, teistel Fender Stratocaster.