Helen Mahmastoli ja tema jalgpalliedendajast elukaaslast Kuno Tehvat võib sageli kohata, lemmikloom põues: Oskar on täpselt nii suur, et mugavalt pererahva varrukasse ära mahtuda ja kaisus uinuda nii jalgpallimatšidel kui ka muudel ühistel ettevõtmistel. "Just olime temaga koos terve päeva Nõmme Kalju staadionil," räägib Mahmastol.
Õnneks on kutsikal ka praktilised mõõtmed: kui laps on koolis, ei saaks muidu loomakest kaasas tarida. "Sel ajal pean mina olema koeramamma!"
Loom sai võetud just tütar Kätty Li rõõmuks: "Mis lapsepõlv see oleks, kui poleks kodulooma, kelle eest hoolitseda ja muretseda!" on Mahmastol veendunud. "Ükskõik, kas koer, kass või keegi muu."
Vähemalt on loom Mahmastoli sõnul hea kasvatusega. "Õnneks leiab Oskar endale tegevust, ei näri saapaid ega muid asju. Aga üldiselt on ta selline ühiskonnategelane – ei pea tema pärast muretsema, kui pere jalgpalli naudib!"