14aastane koolipoiss traumeerib kodus oma ema ja õdesid, lisaks viskas ta õpetaja jalge ette pürotehnikat ja ähvardas väiksemaid koolikaaslaseid tiiki ära uputada (210)

Kui uskuda kirjeldust, on nooruk halvematel hetkedel nagu püstikurat ja asi läheb aina hullemaks, vahendas tänane "Pealtnägija".

"Üks päev lihtsalt jätsime luku taha, et kui ta koolis ei käi, siis ta õue ka ei saa. Ja mis ta tegi - võttis, lõhkus selle ukse ära, siit kõik see krohv kukkus alla ja põgenes akna kaudu," meenutas poisi ema Agnessa.

Teine näide koduvägivallast on värske rusikajälg külmkapi uksel. Ema sõnul on nii, et kui Kaur psühhoosi satub, siis on ta jõud meeletu. Üks asi on, et täiskasvanud on kurnatud, teine, kuidas see mõjub poisi kolmele õele.

"Pisikene on selline, et nii, kui poiss juba häält teeb, nutab. Vanemale tütrele on ta mitu korda siin kallale läinud, lihtsalt juba koolis, bussis ründab. Nii et nad kardavad ja täpselt samamoodi kardan mina ka isiklikult oma poega," kurtis ema.

"Ongi see, et poiss ei suuda ennast kontrollida. Kui ta läheb endast välja, siis ta võibki suure kaose tekitada, ta hakkab märatsema, võib kallale tulla nii pereliikmetele kui võõrastele inimestele. Ta võib seada ohtu nii enda kui ka teiste elusid," lisas ta.

Otsus avalikult rääkida ei tulnud pereemal üleöö. Nelja lapse ema Agnessa võttis "Pealtnägijaga" ühendust juba mullu kevadel, aga saate tegijad lükkasid intervjuud edasi lootuses, et lahendus leitakse. Viimane piisk pere karikas oli enne aastavahetust, kui Kauri probleem jõudis kohtusse, aga ka sealt ei tulnud loodetud abi.

Kuidas asi ikkagi käest läks?

Et ta ei ole päris tavaline laps, märgati juba lasteaias. Tänaseks on Kauril diagnoositud hüperkineetiline käitumishäire.

Aastate jooksul on poissi püütud harida ja kantseldada viies eri rangusega haridusasutuses, alates tavakoolist ja lõpetades eriinternaadi ja kinnise turvakoduga.

Viimases hädas kolis pere 2013. aasta suvel Tallinnast maale. Kuid ka uues kodukoolis tekkisid Kauril raskused.

"Oli lükkamist, oli juhus, kus galeriis viskas ta sellise väiksema ilutulestikupommi õpetaja jalge ette, oli kinnihoidmist, ähvardamist," rääkis Turba põhikooli direktor Kädly Künnap.

Nissi valla lastekaitsespetsialist Ekerin Sagar kinnitas, et temani jõudis info, et Kaur oli ähvardanud väiksemaid lapsi kooli kõrvale tiiki ära uputada. "Ta loobib selliseid sõnu, võib-olla ta ei annagi endale väga täpselt aru, mida see võib teha väiksemale lapsele," sõnas Sagar.

Pärast spetsialistidega konsulteerimist pandi poiss üks-ühele õppele ehk eraldi ainult koos õpetajaga. Et teistest siiski mitte täiesti ära lõigata, osales ta ühiselt kehalises kasvatuses, tööõpetuses ja vahetundides. Lisaks palkas vald Kaurile isegi spetsiaalse tugiisiku, kes pidi igal sammul tema kõrval olema. Ent pahandused jätkusid.

Pole käinud koolis üle aasta

2014. aasta jaanuarist jätkati nii, et õpetajad käisid tema juures kohalikus noortekeskuses. Nooruk ilmus küll algul välja, aga lihtsalt istus akontaktselt. Nissi valla lastekaitsespetsialist Elerin Sagar on käinud hommikuti Kauri kodus ja palunud voodiveerel, et poiss kooli läheks, aga poiss vaid keerab teist külge.

Turba põhikooli direktori Kädly Künnapi sõnul ei ole Kaur aasta aega peaaegu üldse koolis käinud.

"Tema magab siin ja siis, kui üles tõuseb, hakkab ta kas telekat vaatama või läheb välja, teeb siin küla peal mingeid juhutöid ja siis rohkem ma ei tea mitte midagi, mis ta teeb," kurtis ema Agnessa.

Ehkki vanuse järgi võiks Kaur olla 7. klassis, on ta formaalselt 5. klassis ja tegelikult katkes haridustee kusagil 3. klassi kandis. Nii ema kui lastekaitsetöötajad on nõu ja abi osanud kõikjalt, kus oskasid.

Viimase õlekõrrena tehti panus Imastu kool-kodu peale. Et tegu on siiski kinnise asutusega, määratakse sinna kohtuga. Aga sisulist arutelu ei toimunudki, sest kohus keeldus formaalsete põhjendustega.

"Üks põhjus, mis nad seal välja tõid, oli see, et lapsevanemal nagu polekski alust pöörduda, samas kui me loeme ööpäevaringse erihooldusteenuse kirjeldust, siis seal on just öeldud, et vanem ongi see pöörduja," rääkis Elerin Sagar.

Ka ringkonnakohus otsustas avaldust mitte menetlusse võtta, aga põhjendused olid seal Sagari sõnul teised. "Sealt loen mina välja seda, et tegelikult nende arvates ei saa ka kohalik omavalitsus kohtusse pöörduda. Nii et nüüd tekib küsimus, et kuidas siis üldse oleks võimalik sinna teenusele saada?"

"Pealtnägija" palub kõigil, kes teab lahendust, lahkesti sellest teada anda ja ehk õnnestub Kaur nii allakäiguteelt päästa.