Kümnekordne vanaisa Mati Talvik jätab lapsevahtimise meelsasti abikaasa Alice’i hoolde (31)

Mati tegemistest on seekord uudiseks, et alates mullusest maist on elupõlisest telemehest saanud ka kirjamees.

Mati Talvik: "Kuna meie televisioon saab tänavu tõepoolest 60aastaseks – ikkagi tõeline sünnipäev juba –, tegi Elukirja toimetus mulle ahvatleva ettepaneku valmistada ette pikem sari poollegendideks muutunud teletegijatest. Alustasin inimesest, keda ma vahest kõige rohkem tunnen. See tähendab – iseendast. Seda seoses ETV kunagise väga popi saatesarja "Kanal 13ga", millest ma täie rauaga osa võtsin. Olin ka see tegelane, kes sama saate varjus tiris telemajja Enn Eesmaa ja Ivo Linna.

Aga nii isekaks ma ikkagi ei läinud, et terve artikliteseeria iseendale oleks pühendanud. Karemäe Reinu ja Moidela Tõnissoniga ma alustasin. Järgnesid Leo Soonpää ja Ahto Vesmes – ETV käilakujud kõik. Just täna annan üle loo Tiina Mäest. Eks siis ole valikukriteeriumid ka veidi paista. Toimetajaga kahe peale me seal veidi askeldame. Mina hoolitsen teksti, tema rohkem piltide eest. Mis nende lugude lõplik saatus on – mine tea. Järsku pole isegi raamat võimatu, sest tegelased on ju väga tänuväärsed." 

Ajavagusid küntakse edasi 

Jõuludega sai taas läbi kümnesaateline ports "Ajavagusid". Mõni päev tagasi lõpetas Talvik järgmise kümneosalise sarisaate sisselugemise. Teema on jäänud endiseks: üksipulgi hekseldab Talvik läbi murust kõrgemale tõusnud Eesti ärimehed.

Mati Talvik: "Sõelale ei ole neid enam palju jäänud, suurema haarde ja mõtlemisega äritegelased hakkavad pisitasa juba otsa saama. Viimati valminud saade rääkis härra Männikust, Looduse kirjastuse omanikust, kes meie raamatukultuuri rikastanud ülisuure kirjandusliku varamuga. Pole vist ainsatki keskeas eestlast, kes poleks kuulnud esimese Eesti ajal ilmunud "Looduse kuldraamatust". Kuid see polnud kaugeltki ainus ülisuure populaarsuse võitnud sari. Sellele peaaegu sekundeeris ka "Looduse krooniraamat". Tähtteoseks jääb aga Männikule kindlasti kaheksaköiteline Eesti Entsüklopeedia.

Peaaegu iga eestlase raamaturiiulis peaks olema ka 50köiteline "Nobeli preemia laureaatide teosed", lugematu hulk tolleaegsete ülemaailmsete suuruste mälestusteraamatuid. Looduse kogusaak paarikümne tegutsemisaasta kohta on muljetavaldav: üle 2000 esimese kategooria raamatu. Liigutav 1920–30ndate lugu. Ainult lõpp kiskus arusaamatuks: Hugo Männik läks ülisegastel asjaoludel kaduma. Kogu teave on pärit Hugo tütrelt Marelt, skulptorilt Pariisist, kelle Mark Soosaar veidi enne daami surma üles leidis."

Kui ka niinimetatud ärimeeste sari ähvardab otsa lõppeda – neid on ikkagi üles võetud juba oma 30–40 tükki –, ei kuiva voolama pandud allikas veel niipea.

Mati Talvik: "Juba teen ettevalmistavaid töid saateseeriale, mis on pühendatud Eesti teadlastele. Täpsemalt on fookuses insenerid. Kas ta just "Ajavagude" nime all jooksma hakkab – mine tea. Igal juhul käib elu veel tempokamalt kui laevaköögis."

Lastelaste kokkulugemine läheb juba segi

Muu töö kõrvalt jõuab Mati Talvik veel lapsed kokku lugeda. Neid on täpselt neli: Artur, Astra ja Andres siinmail ning noorim Annika üle 10 000 km kaugusel Buenos Aireses. Aga lastelaste arvu üle peab tuntud telemees viivuks mõtlema. Liiati suureneb see number väga kiiretes ajaühikutes.

Nüüd on üks väike neidis endale võredega voodi välja võidelnud. Nimigi ehtne Talvikute suguvõsa oma: Säde Alice – mis üsna otseselt ka vanaemale viitab.

Mati ütleb, et tema ei tunne end sugugi kangelasvanaisa seisuses: "Eks põhilise valu ja vati saab vanaema Alice ikka oma kaela. Mina olen lapsehoidmises ikka eluaeg olnud rohkem külalisesineja seisuses. Seda pean küll ütlema, et võõraks pole ma neist kellelegi jäänud. Ju saan siis ikka piisavalt palju telemajast välja. Kõige noorem piiga ei tunne mõistagi peale isa ja ema kedagi. Aga mõtlen teatud elevusega päevile, kui ilma hakkavad tulema juba lapselapselapsed. Ja seegi päev ei tohiks olla enam väga kaugel."