"Kättemaksukontori" Kirke osatäitja Adeele Sepp: "Kui oled juba poolteist aastat seriaalis, jääb roll külge. Tagasiteed enam ei ole." (12)

"Väikesed fännid tunnevad mind une pealt, aga mingit terrorit ei ole ma tundnud – see on kuidagi mööda läinud," tunnistab näitleja Adeele Sepp, kes kehastab seriaalis "Kättemaksukontor" detektiiv Kirket. Tõsi, une pealt tundsid väikesed fännid ta ära ka jõulude ajal, kui Adeele päkapikuna koduteatris Ugala lastele kingitusi jagas. See ei olnud talle kaugelt kõige meeldivam kogemus.

"Me tunneme sind ära küll, tõmba oma relv välja!" teatasid varateismelised Adeelele päeval, kui ta päkapikukostüümi kandes teatrimajja tulnud lastele kingitusi jagas. "Eks see oli neile äratundmisrõõm, aga minu jaoks kiskus asi inetuks, sest ega teised lapsed pole selles süüdi, kui nende kaaslased end näidata püüavad – eks sellised hetked sõltuvad sellest, mis kamp sulle satub," ütleb Adeele, kes oli teinud kõik selleks, et teda "Kättemaksukontori" Kirkena ära ei tuntaks.

Peale päkapikumütsi kandis ta tulipunast klouninina ning püüdis piuksuva häälega kõnelda. Sellest varateismelistele ei piisanud.

"Lõpuks sain endale lasteaialaste grupid, see oli kõigile kergem," jutustab Adeele, et pärast juhtumit "Kättemaksukontori" fännidega ta enam varateismelistega jõulujuttu ajama ei kippunud.

Samas räägib ta, et naljalt pole väikesed fännid teda püstolijuttudega ehmatanud, ehkki laste innuka tähelepanu eest sai ta hoiatatud juba siis, kui TV3 hittseriaaliga liitus. Küll on ta uskuma hakanud mõtet, mida tema staažikamad kolleegid teavad une pealt:

"Kui oled juba poolteist või kaks aastat seriaalis, jääb roll külge. Tagasiteed enam ei ole."

Selle teadmisega tuleb Adeele sõnul lihtsalt leppida. Nii need asjad käivad.

Seriaal toob lapsed teatrisse

Mäletatavasti sai Adeelest üks "Kättemaksukontori" peaosalisi siis, kui Häidit kehastanud Elina Purde sealt väikeste fännide liigse tähelepanu tõttu lahkuda otsustas. "Rollipakkumine tuli mulle suure üllatusena," tunnistas ta toona Naistelehele.

"Kuigi tundsin, et olen selliseks väljakutseks valmis, võtsin natuke ka mõtlemisaega, sest teleseriaali tegemine nõuab samamoodi palju pühendumist nagu teatergi." Nagu toona, on ka tema praeguseks põhitöökohaks Ugala teater Viljandis, kuid pisirolle on ta teinud "Saladustes", "Kelgukoertes" ja "Kalevipoegades".

Näitlejatar tõdeb, et eks teda hoiatati väikeste fännide eest, kui ta "Kättemaksukontoriga" liitus, kuid siiani pole tal nendega probleeme ette tulnud. Pigem on juhtunud vastupidi – seriaalifännid on ka teatrietendusi vaatama jõudnud ja see teeb Adeelele üksnes rõõmu.

"Kui väike inimene on sattunud tänu seriaalile teatrisse, teeb see ainult heameelt," lausub Adeele.

"Mängisime suvel Dostojevski "Valgeid öid", mina olin seal Nastenka. Sel ajal sain 11aastaselt noorelt neiult, kes oli etendust vaatamas käinud, kirja. Ta oli ka Nastenkat joonistanud. See oli kihvt."

Loobumismõtteid ei heieta

Jõuluaegne juhtum Adeelet nii koletult rivist välja ei löönud, et ta seriaalimaailmast kaduda sooviks.

"Usun ja loodan, et meie seriaalid arenevad," ütleb ta pisut kriitiliselt.

"Ma näen praegu juba samme, mida tehakse, et Eesti seriaalide kvaliteet paraneks. Üldiselt on eesti publik väga leplik, aga tegelikult ei tohiks see seriaalide lagi olla seal, kus see praegu asub."

Adeele kinnitab, et usub Eesti seriaalide tulevikku ning pole kordagi pähe võtnud, et tema neis kaasa lüüa ei tahaks.

"Ega ma nüüd kõpsti! iga rolli ka vastu võtaks, aga kui on sama kirglik meeskond nagu "Kättemaksukontoris", siis olen avatud kõigile uutele tuultele."

Elina Reinold: filmi nagu arvutimängegi ei tohi päriseluga segamini ajada

Usutavasti mäletavad kõik krimikomöödia «Kättemaksukontor» seeriat, kus näitleja Kadri Adamsoni kehastatud Marion Pärna tulistati. See osa, mis pani sinisilmsed vaatajad uskuma, et Marioni elu sai traagilise lõpu, tõi portaal Publiku teatel kaasa järvetäie pisaraid ning hordi ahhetavaid seriaalifänne,kes ühe peategelase surma kuidagi uskuda ei suutnud.

Sarja stsenarist Mihkel Ulman tunnistas seepeale ajakirjas Naised, et ta on hämmeldunud, et see endaga nii palju kära kaasa tõi ning kui ta oleks osanud aimata noorte pahameelt, oleks ta sarja teistmoodi kirjutanud.

Järgmises osas ilmus «Kättemaksukontori» Marion elusa ja tervena taas vaataja ette. Fännid said kergemalt hingata.

«Nagu paljud ennustasid, oli eelmise osa lõpukaader, kus Marion verise kuulihaavaga dušinurgas justkui oma viimaseid hingetõmbeid tegi, näitemäng, mille eesmärk oli tabada Marioni surma ka tegelikult ihkavad palgamõrvarid,» selgitas Publik.

«Marioni surmalavastust venitati pinge kruvimiseks tervelt pool episoodist ning Marion naasis ekraanile alles osa teises pooles. Selleks ajaks olid maha peetud matused ja valatud ohtralt pisaraid ning kolleeg Häidi jõudis koguni Marioni riided taaskasutusse viimiseks kokku pakkida. Kuigi kõik viitas sellele, et Marion on tõesti igaveseks läinud, andis teiste «Kättemaksukontori» daamide veidralt ükskõikne suhtumine põhjust kahtlustada, et miski pole nii, kui näib.»

Näitleja Elina Reinold, kes mängib praegu «Kättemaksukontoris» Freyat, on väga konkreetne ega arva, et ekraanielu ning päriselu võiks samastada.

«Filmi nagu arvutimängegi ei tohi päriseluga segamini ajada ning vanemad peaksid lastel selles asjas silma peal hoidma,» lausus ta ajakirjale Naised. «Pole nii, et sõidad aga sama autoga mitu korda mürtsti vastu seina – ja ei midagi, elad järgmiste eludega edasi.»

Kristel Aaslaid: kui tänaval öeldakse jou, Miša!, siis ma ikka viskan näpud püsti

«Mulle on öeldud, et sarjas olen nii kole, aga päriselus adekvaatselt ilus tüdruk,» on «Padjaklubi» näitleja Kristel Aaslaid, kes sarjas kehastab Soome ehitajast mehelikku naist, Õhtulehele kirjeldanud, milliseid komplimente ta sõbrannadega linna peal käies saab.

«Pigem tullakse ikka ütlema: jou, Miša, teeme õltsi ka vä? Kui tänaval öeldakse: jou, Miša!, siis ma ikka viskan näpud püsti, aga kui öeldakse, et ma olen meeldiv, siis ma ei oska midagi teha.»

Kristel muigas, et mehed näevad temas pigem sõpra ja sarjas kehastatav roll ei aita selle muutumisele just palju kaasa. «Eriti kui kõrval on preili Grete Klein.»

Siiski tunnistas ta, et tänaval tulevad võõrad talle ütlema, kui tore ja meeldiv ta on, aga selle peale ei oska ta kuidagi reageerida.

«Tavaliselt hakkan ma siis ebamääraselt palju noogutama ja koogutama ja tunnen end nagu jaapanlane. Tunnen ennast ebamugavalt, aga seda ainult heas mõttes!»

Grete Klein, kes samas sarjas kehastab beibelikku Laurat, on öelnud Õhtulehele, et sarjas nähtud rollid tunduvad teinekord vaatajaile nii tõesed, et lõpuks hakataksegi näitlejat automaatselt tegelaskujuga seostama, kuid leidis ikkagi rolli vastu võttes, et oma hirmude pärast ei tohiks nii head võimalust käest lasta.

«Võtan seda pigem kui vihkajatele keskmise sõrme näitamist!» tõdes Grete, et hoolimata oma tegelaskuju halbadest omadustest on neil Lauraga ka üks ühisjoon – temperament.
Kuid seda, mis juhtub hoobilt vaatajate lemmikuks tõusnud «Padjaklubiga», ei osanud ette näha näitlejad ega sarja tootjad.

Facebookis uppusid nelja osatäitja – Katariina Ratasepa, Grete Kleini, Kertu Moppeli ja Kristel Aaslaidi – kontod sõbrakutsetesse, seejärel sattus fännide küüsi ka sarja võttepaik, kirjutas Kroonika.

Et üks väljaanne avaldas sarja esimesel hooajal pildi Mustamäe kortermajast, kus võtted toimuvad, siis juhtus nii, et fännid asusid trampima võttepaigaks valitud korteri ukse taga.

«Meil on väga erinevad fännid, väikestest lastest keskealiste meesteni,» rääkis toona seriaali režissöör Ragne Mandri, et ukse taga hiilivate fännide tulv on tõesti kasvanud.

«Ukse taga käivad noored poisid, kes küsivad asju, mis isegi trükimusta ei kannata.»

Anne Veesaar: kui ma enam ühtegi rolli ei teeks, olen ikka jäädvustatud «Õnne 13» Marena

«Sõitsin Lõuna-Eestisse. Mudiste poest ostsin maakodu tarvis rotimürki, kõik pakid ostsin ära,» jutustab seriaalis «Õnne 13» Mare Petersoni kehastav Anne Veesaar.

«Külamehed ostsid samal ajal õlut. Ja siis kõlas ühelt külamehelt lause: «Kuule, Mare, kui sul nii palju rotte on, siis tule – ma annan sulle dünamiiti!» Kui selle seriaaliga päriselus nalja saab, siis see teeb mulle ka nalja. Õnneks ei ole viimasel ajal nõmedaid juhtumeid ette tulnud, aga küll olen mõelnud, et kui ma ka enam ühtegi rolli ei teeks, olen ikka jäädvustatud «Õnne 13» Marena. Ma ei saa seda enam oma elust maha tõmmata.»

Paar aastat tagasi oli Anne aga 20 aastat mängitud Mare rollist nii tüdinenud, et tunnistas Naistelehele: «Olen palju kordi juba telefonitoru haaranud, et helistada ja paluda end «Õnne 13st» välja kirjutada.Ükskord küsisin ma palka juurde ja siis produtsent ütles, et noh, kui sa hakkad nüüd nii palju tahtma, siis võib Mare auto alla ka jääda. Ja nüüd olengi vahel mõelnud, et väga hea, las ta siis jääb.»

Auto alla Mare jäigi, kuid paranes vigastustest õige kärmelt.

Rolliga samastamist on kogenud teisedki «Õnne 13» tegelased. Näitlejanna Helgi Sallo imestab siiani, et sarjas mängitud Alma roll käib temaga ka tavaelus kaasas.

«Ma olen näitleja. Ma olen mänginud laval igasuguseid rolle, ka prostituute, aga see ei tähenda, et ma ka väljaspool lava selline oleksin,» on Sallo Õhtulehele kõnelnud ning meenutanud, kuidas ta kord Hüüru mõisas pärast etendust «Head ööd, ema» koos Anne Veesaarega auto poole läks ja üks mees jämeda häälega ütles, et Sallo ei olnud kohe üldse Alma moodi.

«Muidugi võib ju seda võtta ka komplimendina, et inimesed arvavad, et ma olengi see, keda mängin,» säilitas Sallo huumorimeele.

Ka näitleja Luule Komissarovit tuntakse eelkõige Õnne tänava Lainena, kuigi temal ja Lainel pole ühiseid jooni. «Mulle meeldib Lainet mängida, aga vahel küll mõtlen, et nii loll ei saa ikka olla,» on Luule Naistelehele rääkinud.

«Oh, ja eks Lainel on kogu aeg ju need kitlid. Ja siis see kuusteist aastat vana seelik, mis vahepeal kulus juba selga ära, aga õmmeldi jälle kinni.» Luule, kes on juba aastaid oranži baretiga Lainet mänginud, naerab, et vahepeal oli küll juttu, et barett läheb liiale.

«Aga ma ütlesin, et selle panete mulle kirstu ka kaasa — seda ma peast ei võta! See müts jääb Lainele raudselt!»

Mingitki sarnasust Luule ja Laine vahel ei ole, ehkki publikule meeldib uskuda, et Luuleongi Laine. Laine kuulsat lauset «Tšort poberi, požalusta! Luule ei kasuta ning peab kohtumistel teatrisõpradegagi alatasa seletama, et nii palju viina ta küll ei võta kui Laine.

Seletustest pole aga abi: «Ma ei tea, kus ja kunas kohalikud tõelised parmud seriaali vaatavad, aga nemadki hõiguvad: tere, Laine!, ja kui viinapudel käib ringi, siis veel: kas võtad ka?»

Vladas Radvilavicius: mu naine on nii armukade, et ta ei saa vaadata ühtegi seeriat

«Ma olin väga üllatunud, kui mulle tulid tänaval vastu kolme-nelja-aastased lapsed ja teatasid, et nägid mind seal sarjas,» on Naistelehele meenutanud sarja «Pilvede all» Mari-rolli osatäitja Elisabet Reinsalu, kes oma lastele sarja vaatamist ei keela. «Seal pole vägivalda, kõik on hoopis väga inimlik.»

Kui Elisabetil on kooselu oma sarjakangelasega läinud kaunis valutult, siis näiteks Ain Lutsepal nii kerge elu ei ole. Kui «Pilvede all» meeskond tegi Haapsalus viimaseid võtteid, tulid möödujad Inga Lunget, Liis Haabi ja Ain Lutseppa kättpidi tänama.

«Mul on teist kahju, et peate nii palju kannatama,» lausunud üks naine Nädala kirjelduse järgi Ain Lutsepale, kes mängib sarjas tüdrukute isa aseainet Albertit. 

Inga Lunge, kes kehastab ses sarjas Piretit, on Naistelehele maininud, et hästi töötavast rollist võib keelduda ka siis, kui see hakkab segama näitleja muud elu ning teda sellega juba liiga palju samastatakse. Tedagi on palju kordi kõnetatud doktor Piret Jakobsoni pähe.

«Mingi piirini on see naljakas, aga võib tulla hetk, kui enam pole. Mina olen ju ikkagi Inga, kel on kaks last kodus, kes koristab, teeb süüa. Ma pole Piret.» Teisalt tõdes Inga, et too nähtus ei saa ilmselt Eestis tõeliselt elu segavaks muutuda.

Küll on seriaaliroll jõuliselt sekkunud ärimees Vladas Radvilaviciuse ellu, kelle mängida on «Pilvede all» Indrek.

«Nüüd, kui möödas on mitu hooaega seriaali, hakkab see mind vaikselt väsitama,» on Vladas Õhtulehele jutustanud.

«Olen palunud end isegi seriaalist sellepärast välja kirjutada, aga kuna Indrek on muutunud väga populaarseks, siis pole see vist võimalik.»

Vladase sõnul kipuvad inimesed seriaalielu seostama päriseluga. Näiteks kui Indrek sattus seriaalis koomasse, siis arvasid kõik, et ta plaanib seriaalist lahkuda, kuna astus hiljuti erakonda.

«Tegelikult pole see üldse nii, sest stsenaarium on plaanitud kuus kuud ette ja kirjanik ei saanud kindlasti teada, et ma sügisel poliitikasse lähen. Samuti on võtteid pikalt ette tehtud ja seda, mis Indrekust saab, ei tea isegi mina – see on kirjutaja peas,» selgitas ta ning lisas, et seriaal tekitab probleeme koduski. Vladase elukaaslane Helen sellest just suuremas vaimustuses ei ole.

«Oi, ta on nii armukade, et ta ei saa vaadata mitte ühtegi seeriat! Ta lihtsalt ei vaatagi seda. Vahel harva, kui vaatab, siis küsib, kas seal on ka mingeid lembestseene, mida ta kartma peaks.»

Mõnikord saatvat Indrekut ja tema elukaaslast isegi kaupluse puuviljaleti juures kurjad pilgud: naised vaatavad Vladast oma pärisnaise kõrval, justkui petaks ta seriaalikaasat Elisabetti.

Kõike seda, mis toimub seriaalis, võtab tõsiselt isegi Vladase ema, nii et mehele on «Pilvede all» kaunis mitu probleemi kaasa toonud: «Meil oli kunagi ammu Elisabetiga üks suures plaanis suudlusstseen. Mu ema sai väga pahaseks ja pragas minuga, kuidas ma sain oma naist niimoodi petta.

Niisugust asja võõra naisega teha, veel kogu eesti rahva ees! Selgitasin talle, et see ei ole ju päriselu, vaid näitemäng, aga ema oli ikkagi kuri. Ütlesin talle, et kui tema lemmikul Marko Matverel kõlbas Elisabetti seriaalis suudelda, siis kõlbab minul ka. Ema vastas vihaselt, aga resoluutselt: Matvere on ikkagi pärisnäitleja!»