Inimesed

Raadiorahva koor pulmas: "Peig vahtis enda ees toimuvat kui lummutist!" (4)

Urmas Vahe, 24. jaanuar 2015, 07:00
SUURIM KOOR: ERRi koor on ilmselt Eesti suurima koos­seisuga koor – hingekirjas on 84 lauljat. Foto: Mati Hiis
"Saaremaa praamil kohtas Hirvo Surva oma head sõpra, Pädaste mõisnikku Imre Sooäärt. Kui Imre aru sai, mis seltskonnaga Hirvo saarele sõuab, hakkasid tema mõtted liikuma ainult ühes suunas: võtta laulukoor korraks rajalt maha ja kutsuda nad välkesinemisele mõisas toimuvale pulmatrallile," meenutab ERRi segakoori vanem Tiina Leedu, kuidas Muhumaale laululaagrisse sõitnud tele- ja raadiotöötajad äkki võõrasse pulma sattusid.

Eelmisel sügisel peetud pulmas oli pruut eestlanna, peig aga Inglismaalt.

"Talle oli piisavalt selgitatud, et Eesti pulmakombed on mõnevõrra teistsugused kui ülejäänud tsiviilrahvastel. Käivad mingisugused kontvõõrad, kellelt võib oodata kõike. Mingi hetk röövitakse pruut ära ja peig peab iga liigutuse eest luna maksma…"

Laulupeost jäi väheseks

Kokkulepitud ajal südaööl sammusidki kontvõõrad sisse. Aga pidulikus rõivas mehed ja naised hakkasid hoopis "Tuljakut" laulma.

Peigmees vahtis enda ees toimuvat kui lummutist ja see olnudki talle pulmade (ja üldse Eestis käigu) kõige meeliliigutavam hetk. Midagi sellist pole keset südaööd Inglismaal võimalik iial korraldada, tunnistas ta heldinult.

ERRi rahva laulupisik lõi esimest korda välja 2008. aastal, kui telesarja "Laululahing" jaoks loodi raadio- ja teleinimestest Tarmo Leinatamme juhatusel Valdo Pandi nimeline segakoor. Avalikkus sai aga koori näha vaid finaalsaates ja üldises võistluses see ei osalenudki.

Ent kohe sai aeg küpseks ka järgmiseks ürituseks, 2009. aasta üldlaulupeoks. Sellekski tuli moodustada oma koor. Et aega jäi aasta ümber, tuli kõige nobedamini leida koorijuht. Veidi hiljem oma tippaastateni jõudnud dirigendil Hirvo Surval oli tollal juhatada ainult kaks koori. Kolmas sobis tema elukavva ideaalselt.

"Nägin minu ümber kogunenud inimeste silmis mitte üksnes sära, vaid maailmavallutuslikke plaane," meenutab Hirvo Surva.

"Vähem kui aastaga saime laulupeokava selgeks. Kusjuures tegu ei olnud mitte proffide, vaid umbes 60% ulatuses oma maja inimestega, ülejäänud tulid mujalt linna pealt. Olid raadioinimeste omad viisipidajad tuttavad või lihtsalt entusiastid, kelle ainus soov oli laulda ja seeläbi ka laulupeole jõuda. Tõeline amatöörlauljate seltskond."

Vaikselt arvas Surva, et kui nii suur entusiasm kunagi finišisse jõuab, on ka võhm väljas ja üks koor jälle tavapärasel hingusel.

"Ent mu silmad kasvasid ratasteks, kui pärast pidu esimesele proovile kogunesime. Mõtlesin, et nüüd järgneb traditsiooniline matusetordi söömine ja enesekiitmine, et küll olime tublid, ent tuli hoopis midagi ootamatut: koorivanem tõusis ja küsis, mis nädalapäeval hakkame nüüd koos käima. Nüüdseks on sellest päevast möödunud juba kuus aastat."

Koorivanem Tiina Leedul pole lisada midagi erilist.

"Projektikoor "Laululahinguks" oli juba lagunenud. Sealtki vabanes kümmekond tõsist lauluhuvilist, kes kohemaid kaasa lüüa tahtsid. Tuumiku kokkusaamisega polnud mingit küsimust. Kutse läks rahva sekka läbi sisevõrgu. Seejärel hakkas sõna levima suust suhu."

Tavaliselt kulub umbes viis aastat selleks, et koori häälestada ja jõuda staadiumisse, kust on võimalik startida suurteks tegudeks. ERRi segakoor on just sellisesse murdeikka jõudnud.

Kooris on 84 lauljat

"Noodimapp on läinud märksa paksemaks," võrdleb koorivanem praegust aega algusega.

"Omandatud on tubli valik jõululaule. Ka väikesaarte laulupeoks on õpitud omad ja sobilikud lood. Veebruaris on tipphetkeks "Tuljaku" võistulaulmine. Põhimõtteliselt oleme jäänud ikkagi väga suures osas Eesti muusika juurde ja teinud panuse loojatele, kes on end tõestanud. Veljo Tormis, Pärt Uusberg, Tuudur Vettik, Ester Mägi – kõik noorema ja vanema põlve suurkujud. Kuigi, jah, oleme laulnud ka punkmuusikat ja käinud punklaulupeol."

"Hoopis teise rütmi saaks aga koorielu siis, kui võtaksime käsile ammu unistatud tõelise suurvormi. Meie Eesti ilmselt suurima koosseisuga koorile – ikkagi 84 lauljat – peaks see täiesti jõukohane olema."

Kooril on läinud suhteliselt hästi, sest ERR paneb iga teatud aja tagant teele väikese rahasüsti.

"Oma 10eurone osalusmaks on kuus ka ja see annab jõudu edasi elada – koorijuht ja hääleseadja saavad siit oma väikese kommiraha ja bussi jõuame ka vajadusel tellida. Ümbermaailmareisile küll ei lähe, aga hapniku hoiab vabas hingamises," räägib argielus Eesti Raadio turundustegelasena leiba teeniv Tiina Leedu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee