ÕNNELIK JALMAR: Jalmar, kes kahe bändi peale viis lõppkokkuvõttes koju kuus auhinda, oli auhinnajagamisel väga ülemeelik ning haaras Trad.Attackiga! auhinda vastu võtma minnes bändikaaslase Tõnu Tubli lausa sülle. Foto: TEET MALSROOS
Inimesed
17. jaanuar 2015, 07:00

Võidukas Curly Strings: meie laulusõnad on lihtsad, aga mitte lihtsameelsed (15)

"Me pole kunagi oodanud mingeid auhindu, vaid oleme lihtsalt teinud seda, mis tundub südames õige – muusikat, mida armastame. Kui inimene teeb midagi hingega ega nimeta seda tööks, küll siis tuleb ka tunnustus," õhkas Eesti muusikaauhindade võidukaima ansambli Curly Strings laulja Eeva Talsi pärast priiside jagamist.

Möödunud aastal komeedina Eesti muusikataevasse kihutanud Curly Strings viis neljapäevaõhtuselt muusikaauhindade jagamiselt koju neli auhinda: aasta albumi, aasta ansambli, aasta laulu ja aasta debüütplaadi oma. Enne seda oli neid pärjatud ka R2 aastahitiga. "Ju meie muusika läheb inimestele hinge," usub Talsi. "Meie lauludes on mingi iva, mis läheb inimestele korda. Mõni ütleb, et meie laulud on lihtsad, aga need ei ole kindlasti lihtsameelsed," usub Eeva. Ta ütleb, et lihtsaid asju on alati kõige raskem teha.

Curly Stringsi nii popiks saamises on oma osa kindlasti ka tõsiasjal, et nii folk- kui ka pärimusmuusika koguvad Eestis aina enam populaarsust. "Ja eestlased on ju ka laulurahvas! Kõik tahavad ise laulda ja pilli mängida."

Aprillis ilmunud debüütalbum "Üle ilma" on tõeliselt mõnus kuulamine ja Eeva ütleb, et äsja sai poodidest otsa juba plaadi neljas trükk. "Peame neid vist veel päris palju juurde tegema," naerab Eeva.

Curly Stringsi kontsertidel juhtub päris tihti seda, et publik läheb laulmisega nii hoogu, et Eeva enam end laval ei kuule ja temast lauldakse lihtsalt üle. "See energia, mis laval tekib, on uskumatu."

Nüüd aga põrutab Curly Strings mõneks ajaks auhinnajagamistest ja kontsertidest Kariibi mere saartele puhkama. Pärispuhkuseks seda aga pidada ei saa. "See on meie bändile nagu loomelaager. Teeme uusi lugusid ja veedame mõnusasti koos aega. Loomingu juures on isegi see väga oluline, et räägime bändiga niimoodi juttu, et keegi ei pea kuhugi kiirustama," ütleb Talsi.

Juba veebruaris saab krussis keeli aga taas lavalaudadel näha: algab tuur koos Mari Jürjensiga. "Oleme Mariga lapsepõlvesõbrannad, aga nüüd on esimene kord, kui saame suurel laval koos laulda ja viiulit mängida. See on jälle ühe unistuse täitumine."

Sandra Sillamaa: kahe auhinna saamine on šokk

"Kahe auhinna saamine on uskumatu tunne! Juba siis, kui tulid nominatsioonid, olime šokis, et meid on märgatud kahes kategoorias. Meie esimene kontsert oli ju vähem kui aasta aega tagasi "Tallinn Music Weekil". Me läksime muusikaauhindade jagamisele tähistama seda, et üldse nomineeritud oleme," räägib ansambli Trad.Attack! liige Sandra Sillamaa.

Trad.Attack! sai auhinnatud parima etno/folk/rahvaliku albumi ja parima muusikavideo tiitlitega. Muusikavideo loole "Kuukene" sündis Martti Helde käe all. Tegelikult plaanis bänd esialgu teha videot hoopis laulule "Reied", kuid Marttit kõnetas "Kuukene" rohkem.

Martti panus bändi kujunemisse on aga tegelikult hoopis suurem. "Ta on meile andnud soovitusi, mida oleme plaadi miksimisel ära kasutanud. Samuti on tal roll ka bändi imagos," ütleb Sandra.

Trad.Attacki! iseloomustavad visuaalselt pooleldi ära värvitud näod ning värviliseks võõbatud käed. "Kui tegime plaadifotosid, siis pildistamise lõpus Martti pakkus, et värviksime end ära. Ja see toimis, bändi tervik tuli välja."

Jalmar sai kokku kuus auhinda

"Selline tunne on, nagu oleks kuus auhinda saanud," naerab Jalmar Vabarna, kes oli neljapäeva õhtul kõige auhinnatum artist – Curly Stringsi koosseisus sai Jalmar neli auhinda ja kaks Trad.Attackiga!.

Kuhu jäi aga bänd Zetod? "Zetodega saime eelmisel aastal folkalbumi auhinna ja me pole kuhugi kadunud," kinnitab Jalmar, et punt tegutseb endiselt. "Me ei mängi enam lihtsalt niipalju, kuna oleme kümne aastaga juba piisavalt esinenud."

Peale nende kolme bändi on Jalmar ka Viljandi Guitar Trio koosseisus. Kui aga tal tuleks nende nelja bändi seast valida see üks ja ainus, mida elu lõpuni teha, siis milline see oleks? "Siis ma läheksin edasi hoopis sooloartistina," ütleb Jalmar, et valima ei hakka.

Metsatöll sai kuuenda plaadi eest kuuenda auhinna

"Me küll ise teame alati, kui head me oleme ja see, kui me üks kord seda auhinda ei saaks, ei muudaks midagi, aga see tunnustus inspireerib ja annab tuult tiibadesse ikka," ütleb aasta metalalbumi tiitliga pärjatud ansambli Metsatöll trummar Marko Atso.

Kui töllud metalalbumi kategoorias nomineeriti, ei hakanud mehed spekuleerima, kas auhind läheb neile või ei. "Kunagi ei tea ju, kuidas hääled jagunevad, aga ausalt – oleks nõme olnud, kui keegi teine oleks auhinna saanud," naerab Atso.

Tänavu Metsatöll uut plaati teha ei kavatse, sest albumi lindistamine on vähemalt pooleaastane protsess, mille käigus tuleb end täielikult pühendada ja elust välja lõigata. "Äkki 2016. aasta lõpupoole."

Ott Lepland juhtis esimest korda saadet

Muusikaauhindade gala õhtujuhtideks olid lauljad Ott Lepland ja Eda-Ines Etti. Kui viimane on saatejuhi ametis juba vana kala ja on varemgi muusikaauhindadel õhtujuhi rolli täitnud, siis Ott pole selles vallas kätt proovinud, kuid sai oma debüüdiga väga hästi hakkama.

Tandem tögas teineteist, öeldes, et kui muusikud pole aasta jooksul millegi silmapaistvaga hakkama saanud, pannakse nad hoopiski auhindade jagamise tseremooniat juhtima.

Kommentaariumides on Oti soorituse kohta vastakaid arvamusi – leidub neid, kelle meelest tegi Ott laval mõnusat nalja ja oli väga muheda olemisega, aga ka neid, kelle meelest olid naljad piinlikud ja Ott kohmakas.

Lauljatar Maarja-Liis Ilus, kes on ka gala õhtujuhi rollis olnud, ütleb, et talle sümpatiseerisid Ott ja Ines väga. "Mulle nad mõlemad meeldisid ja eriti veel koos. Nad sobisid hästi," kiidab Maarja õhtujuhtide valikut ja ütleb, et tema arvates oli kõik just täpselt nii, nagu peab.

Genka: meie uus plaat on pühendatud Revole

Koos Paul Ojaga aasta hiphop/räppartisti auhinna koju viinud Genka ütleb, et paljud lood nende auhinnatud plaadil olid tegelikult mõeldud Toe Tagi albumile. "See plaat on pühendatud Revole (Toe Tagi liige Revo Jõgisalu suri 2011. aastal nahavähki – K. T.) ja on loogiline jätk sellele, mis meil pooleli jäi." Neljateistkümnest plaadile pääsenud loost umbes neli on oma järge sahtlipõhjas oodanud 5-6 aastat.

Genka lausus laval auhinda vastu võttes laulusõnad: "Minagi püüdsin kunagi popkultuurist leida sügavat mõtet ja filosoofiat, kuniks ma sain aru, et kõik muusikud ja kunstnikud on joodikud ja narkomaanid, kellel pole tegelikult midagi öelda. Nüüd proovin minagi mõelda ja oma mõeldut ja öeldut teile edasi anda."