Foto: Allfilm
Film
16. jaanuar 2015, 07:00

"Mandariinid" valiti Oscari auhindade lõppvooru!

Lembit Ulfsak: "Jõudsime finaali. Edasine jääb juba fantastika valda!" (4)

"Kui ma lausun, et "Mandariinid" pääsesid Oscarite finaali, siis seda on lausa imelik välja hääldada," tõdeb Eesti-Gruusia ühisfilmi "Mandariinid" produtsent Ivo Felt. Eile oli pidulik hetk: teos jõudis parima Ameerika filmiakadeemia auhindade võõrkeelse filmi kategoorias finaali. 

Felt jälgis nominentide väljakuulutamist pikisilmi koos grusiinist režissööri Zaza Urushadzega. "See kõlab väga suurustavalt, aga küllap võib öelda: väikesele riigile on selline saavutus ülisuur asi. Ja mitte ainult ühele väikeriigile, vaid kahele – Eestile ja Gruusiale mõlemale."

Möödunud aasta kulges "Mandariinide" tähelennu all, peale Oscarite jõuti ka Kuld­gloobuste finaali, kust võitu küll ei tulnud. Konkurendidki on suuresti samad, näiteks poolakate "Ida" ja Venemaa "Leviaatan".

"Parima võõrkeelse filmi kategoorias ongi viimased neli aastat olnud sellised, kus kahe auhinna finalistid kattuvad. Sageli on ka võidufilm sama," selgitab Felt. Kõik märgid näitaksid küll selle loogika järgi, et ka Oscar läheks nimelt "Leviaatanile".

Felt keeldub valjult välja ütlemast, kui suureks ta "Mandariinide" võidušanssi hindab. "Võime ainult öelda, et see on väga madal."

Ta on veendunud, et finaali poleks jõutud ilma filmi tutvustava kinotuurita Ameerikas. Kas midagi sarnast võetakse ette nüüdki finaali eel? "Arvan, et kuhugi me vast sõidame, aga me peame plaani oma PR-agentuuriga. Mitte midagi teha oleks kah kuidagi imelik." 

Ulfsak: "Mina fantastikaga ei tegele!" 

"Minu tütar helistas lauatelefonile ja rääkis," ütleb üht peaosalist Ivo kehastanud näitleja Lembit Ulfsak, kes viibis finalistide teadustamise hetkel teatriproovis. "Tulin öösel lennukilt ja õpin parasjagu teksti pähe," ei lase ta uudisel end rivist välja lüüa.

Milline on uus eesmärk, kas minna kuni võiduni? "Mis eesmärk, selle oleme juba saavutanud – jõudnud finaali! Edasine jääb juba fantastika valdkonda, mina sellega ei tegele!" rehmab Ulfsak.

Temagi näeb filmi seniolematus edus eeskätt produtsent Ivo Felti ja terve meeskonna ponnistusi Ameerika ringsõidul. Enda rolli peab ta tagasihoidlikuks. "Mina panin ainult lipsu ette ja sõitsin kohale natuke eputama!" 

Elmo Nüganen: "Kunagi pidi see tulema!" 

"Niimoodi oleks natuke kohatu öelda, et Eesti film tegi ajalugu: kuuldavasti on meie teosed varemgi auhindadele lähedale jõudnud, aga pole olnud sellist panustamist ja ressurssi taga," lausub filmis Markust kehastanud Elmo Nüganen.

Tema sõnul on seni pigem lähtutud lootusest, et hea film räägib enda eest ise. "Sama hästi võiks öelda, et tehti Eesti filmi ajalugu, kui Kaljo Kiisal valmis "Hullumeelsus". Või kui Arvo Kruusement tegi "Kevadet". Kõik see meenutab natuke venelaste ja ameeriklaste võidujooksu: kes paneb Kuule esimesena lipu," muigab Nüganen.

Ta ütleb, et "Mandariinide" finaalipääs on verstapost nii Balti riikide kui ka Ida-Euroopa toodangule laiemalt: maailm näeb, et ka siinkandis mõistetakse häid filme teha. "Kunagi pidi see ju juhtuma!"

Nüganen oli parajasti nokitsemas oma varsti linastuva filmi "1944" kallal, kui kelleltki tuttavalt tuli sõnum. Režissöör kiikas selle peale internetti ja ennäe, rõõmustav uudis sai ametliku kinnituse! 

Tiina Lokk: "Kõigil finalistidel on omad head-vead." 

""Mandariinide" teemal võib lõputult rääkida, ära ma sellest ei väsi," on Pimedate Ööde Filmifestivali peakorraldaja Tiina Lokk õhinas.

Nii kaugele pole tema teada jõudnud aastakümneid mitte ainult Eesti, vaid laiemalt Baltikumi film üldse. Viimane oli Loki andmetel Mati Põldre "Vanad armastuskirjad" aastast 1992. "Aga varem või hiljem pidime silma jääma!" õhkab Lokk.

Väikene ootus oli tema sõnul õhus juba viimased seitse-kaheksa aastat, kui ilma tegi Veiko Õunpuu "Sügisball". Mis siis, et irvhambad on traditsiooniliselt kodumaise toodangu kallal hambaid teritanud.

Lokk näeb edu saladusena kahte komponenti: sihipärast ja hästiplaneeritud reklaamitööd ning tugevat materjali. "Kui hea filmiga ei tehta tööd, siis ta kaob lihtsalt ära. Ja teistpidi võttes – ega s***st ei saa saia ka teha.

Kuidas läheb ikkagi finaalis? "Ma olen kõiki neid filme näinud, kõigil on oma head ja vead. Nüüd tuleb mängu juba subjektiivsus ja väike kultuuripoliitiline moment."

"Mandariinide" saak on juba praegugi korralik: mullusel Varssavi filmifestivalil pälviti parima režii ja publiku lemmiku auhinnad, samuti žürii eripreemia ja publiku auhind Mannheim-Heidelbergi festivalilt Saksamaal. Lisaks Iraani filmifestivalilt parima filmi ja stsenaariumi preemiad. Asjaolu, et "Mandariinid" on pärjatud kolme väga erineva riigi filmifestivalidel – Poola, Saksamaa ja Iraan –, näitab Loki sõnul linaloo sõnumi universaalsust. "Et filmi teema jõuab kaugemale meie väikestest piiridest." Seda enam, et teoses on tema hinnangul Eesti ja Gruusia vaimulaad leidnud pea täiusliku sümbioosi.