MODELLISAATE KAUNITARI KÜMME KANNATUSEAASTAT: kolm operatsiooni, sinikad ja ninakips (9)

"Piimahambad olid selleks ajaks vahetunud, nii et tuli kohe mõelda, kuidas katki läinud hambad korda saada. Kui ma teatasin õnnetusest vanematele, lõi see neid täitsa rivist välja. Asja juures oli kõige hullem see, et hammaste kordategemine polnud pooltki nii hull kui see, mis sellele järgnes," meenutab Katja õudusega, mis tal tuli pärast kukkumist läbi elada.

"Mulle pandi 11–12aastaselt breketid, mida ma kandsin kaks aastat. Arvati, et need aitavad paigast liikunud hambaid sirgeks saada, kuid tegelikult oli neist vaid kahju – need surusid igemetele ja tegid paranemise võimatuks. Kui ma katsusin keelega oma suulage, oli see hirmuäratavalt pehme – see oli märk, et midagi on väga valesti. Hiljem selgus, et minu kartustel oli tõepõhi all: arstid avastasid, et igemetesse kasvas tsüst, õnneks healoomuline," selgitab Katja.

"Kuna ma olin alles laps, kartsid arstid mind opereerida. Üks arst saatis teise juurde, teine esimese juurde ja nii edasi. See oli lõputu pingpong! Pärast aastatepikkust konsulteerimist otsustati mind lõpuks opereerida, olin siis juba 15–16aastane. Arstid eemaldasid tsüsti ja puhastasid igeme. Arvasime, et nüüd on kõige hullem seljataga, aga ei – tsüst kasvas tagasi!" ootas Katjat järjekordne katsumus.

Nägu paistes nagu õhupall

"Ma ei uskunud pärast esimest ebaõnnestunud operatsiooni, et teine võiks olla edukas, minu usaldus arstide vastu oli kadunud, kuid mul ei olnud teist valikut," tuli Katjal teiselegi operatsioonile minna.

"Kahjuks kasvas tsüst pärast seda samuti tagasi. Lootus hakkas täiesti kustuma, ma mõtlesin: kaua ma pean veel seda kannatama, millal ma saan elada normaalset elu?" oli Katja meeleheitel.

"Lõikustel oli samuti ränk kõrvalmõju – tuimestus mõjus minu organismile nii, et nägu läks paiste nagu õhupall. Põsed paisusid suureks, ühte silma polnud peaaegu näha, isegi nina läks viltu. See oli kohutav vaatepilt, ma ei tundnud ennast peeglisse vaadates äragi! Olin nagu Mikihiir kõverpeeglis. Sel ajal ma vaatasin oma pilte, mis olid tehtud enne operatsioone, ja mõtlesin: kui ilus ma olin! Alles siis hakkasin hindama seda, mida loodus oli mulle andnud ja palvetasin, et saaksin oma välimuse tagasi."

Õnneks ei kestnud pärast mõlemat lõikust tekkinud paistetus kaua. "Ligi nädal aega, siis läks üle. Alles jäid veel sinikad, mida ma peitsin kosmeetika abil, kuid need kumasid ikka läbi ja koolis vaadati mind imelikult – arvati ilmselt, et mind pekstakse kodus," meenutab Katja, kes ei tahtnud hoolimata sellest koolist puududa.

Kips keset nägu

Paraku ei piirdunud tema kannatused kahe operatsiooniga – uued röntgenipildid näitasid, et hammaste juurte juures on endiselt probleemid.

"Siis vahetasime hambakliinikut ja ma ei kahetse seda otsust. Sealsed noored arstid suhtusid minu probleemi palju suurema tähelepanu ja hoolega. Nad puhastasid mikroskoobi all kõik hambakanalid põhjalikult ära ja – ptü-ptü-ptü! – praegu olen kaks aastat rahus elanud," on Katja Tallinna kesklinnas asuva kliinikumi meedikutele ülimalt tänulik.

Kuid enne seda, kui ta võis ütelda, et tema tervisehädad on läinud, ootas teda veel üks kirurgiline sekkumine.

"Seoses näo ajutise deformeerumisega läks mu nina vahesein viltu ning mul oli raske hingata. 2012. aastal tuli ka seda kohendada. Operatsioon tehti üldnarkoosi all ning pärast seda tuli mul ligi nädal aega kanda nina peal kipsi. Samal ajal oli just kooli lõpetamine, aga minul oli kips näo peal!" naerab modell nüüd tagantjärele.

"Käisin veel viimaseid eksameidki tegemas, kips nina peal. Minu õnneks võeti see vahetult enne lõpupidu ära ja ma sain sinna inimese kombel minna," peab Katja seda suureks vedamiseks.

Katja tunnistab, et tänu läbi elatud tervisehädadele hindab ta oma elu hoopis teistmoodi. "Üks õnnetu kukkumine võttis kümme aastat, et oma tervis korda saada. Pärast seda olen väga ettevaatlik. Kui keegi kutsub mind uisutama, ütlen kindlasti ei. Kui keegi teeb ettepaneku trepist joostes alla tormata, ütlen ei," selgitab neiu.

"Pärast selliseid katsumisi hindad eluväärtused ümber. Kõige tähtsam on sinu ja su lähedaste tervis ning oskus olla õnnelik. Igasugused pisiasjad, nagu ebaõnnestunud soeng või valet värvi sukkpüksid tunduvad nii mõttetutena, et sa ei pane neid isegi tähele. Pärast lõikusi hakkasin oma välimust hindama, mõistsin, et mulle on looduse poolt antud väga ilus välimus ja nüüd ma isegi ei meigi end iga päev – ma tean, et ma olen niigi ilus," kinnitab Katja, et kurb kukkumine muutis ta enesekindlaks ja tugevaks.