LAULE ÜHEKS ÕHTUKS: Joala lood päästeti prügikastist (31)

"Iseäranis Eesti heliloojate värske looming või Eurovisioni lood tehti otsekohe ja lambist ära," räägib Jaan Elgula.

"Näiteks võiks siin tuua valsi "Hoidke neid päevi", mida me oleme harjunud raadiost kuulma Ahti Nurmise esituses. Nüüd aga tuli välja, et selle laulu on sisse laulnud ka Joala. Seda kinnitas ka Joala, kui ma talle veel kevadel helistasin ja ta mulle üllatuseks telefonile vastas. Joala kuulas ja ütles: tema laulab jah, aga üldse ei mäleta seda laulu."

Sahtlipõhjadest ilmub imeasju

Pärast Joala surma on Eesti Rahvusringhäälingu fonoteeki hakatud saatma salvestisi tema lauldud lauludest, mis on käinud raadioeetris või teleekraanil vaid kord ja vajunud pärast seda unustusehõlma. Elgula on saanud mitu salvestist näiteks Rootsist.

"On üks mees, Janek Nee, kes elab Rootsis. Kuna ta on minu saate "Originaal ja koopia" fänn, siis me oleme leidnud ühise keele ja nii on ta mulle läkitanud lugusid, sealhulgas Joala salvestisi, mida seniajani meie fonoteegis polnud," ütleb Elgula.

"Samas näiteks polnud meil raadios Joala "Butterfly" esimest versiooni, kus vist Laine laulab tausta ja mille ma sain Vello Salumetsa käest. Siinkohal tuleks mängu tuua Eesti Reklaamfilmi, mis tollases Nõukogude Liidus oli justkui omaette üksus ja millel oli oma fonoteek. Tänu just Priit Kuulbergile sai see fonoteek päästetud, mis muidu oleks rännanud prügimäele. Fonoteegis leidub lugusid, mille on sisse laulnud Joala. Nii et ma ei tea, mitmest plaadist koosnev kogumik Joala lauludega võiks viimaks ometi ilmavalgust näha."

Muusik ja muusikatoimetaja Priit Kuulberg kinnitab Elgula sõnu, et Eesti Reklaamfilm viskas kunagi oma salvestised prügikasti – see oleks tähendanud korvamatut kaotust meie muusikajaloos. "Kindlasti pole paljud inimesed Joala esituses kunagi kuulnud sellist lugu nagu "Kallim, hõbedaselt sul", mida teatavasti teame Georg Otsa esituses.

"Joala on selle sisse laulnud ETV ansambliga Kustas Kikerpuu juhatusel kunagi 1970. aastatel. Sellised lood salvestati tavaliselt üheks korraks kindla saate jaoks ja sinna see jäi," teab Kuulberg.

"Siis võiks mainida veel "Sild üle vaevavete," mida me teame Jaak Jürissoni esituses, aga mille on sisse laulnud ka Joala. Peale veel sellised lood nagu "Narr" või "Kamalaul", mille autorlust ja sisselaulmise aegu tuleb alles uurima hakata," selgitab Kuulberg, hoides käes vanu, kulunud ja vaevu koospüsivaid makilindikarpe.

"Neid karpe vaadates võiks eeldada, et suure osa neist salvestistest pärineb 1970. aastatest. Aga jah, keegi hea inimene korjas kunagi need Eesti Reklaamfilmi lindikarbid kas prügikasti kõrvalt või lausa prügikastist üles ja nüüd kolimisega vanast raadiomajast uude majja – kolleegid teevad oma kappe tühjaks, käib üleüldine inventuur – leitakse üles väga huvitavaid asju."

Kuulbergi sõnul peaks nende nii-öelda prügikastilintide peal leiduma umbes kümme kuni viisteist Joala lugu, mis olid aastakümneteks unustusehõlma määratud ja oleksid äärepealt leidnud oma lõpu jäätmekäitluses.

"Suurem osa on salvestatud ETV esimeses stuudios Kustas Kikerpuu ansambliga ning kes teab, kas need kõik eetrisse jõudsidki," arvab Kuulberg.

Ta nõustub, et Joala on Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tunnustuse "Panus Eesti muusikasse" kuhjaga ära teeninud.

Esimest korda auhinnagala ajaloos antakse autasu meie hulgast lahkunud muusikule.

"Ju siis peeti Jaaku sellise tunnustuse vääriliseks, kuigi kahjuks tuli see talle liiga hilja," hindab Joala lesk Maire Joala Eesti Fonogrammitootjate Ühingu juhatuse otsust tunnustada mullu 25. septembril meie hulgast lahkunud armastatud lauljat autasuga "Panus Eesti muusikasse".

Eesti Fonogrammitootjate Ühingu teates rõhutatakse, et Joala suur muusikaline pärand on innustanud paljusid meie uuema aja tippartiste ning tema laule taasesitavad kontserdid on olnud väga populaarsed.

Eesti muusikaauhinnad antakse kätte sel neljapäeval Nordea kontserdimajas.

Joala lauludega plaate tuleb veel oodata

Jaak Joala (26. juuni 1950 – 25. september 2014) muusikaline pärand on kättesaadav vaid ühelt nõukaaegselt vinüülpaadilt. Ülejäänud Eestis salvestatud lood, neid on üle seitsmesaja, asuvad Eesti raadio fonoteegis ning aeg-ajalt kuuleb neist mõnda ka raadio programmides. Oma eluajal keelas Joala oma loomingu igasuguse tiražeerimise.

Praegu on seis teine. Nüüd on sõnajärg pärijate kätes. "Asjad pole nii lihtsad, nagu kõrvaltvaatajale võib paista," ütleb Jaak Joala lesk Maire Joala.

"Ma saan aru publikust, kes sooviks Joala lauludega plaate juba poelettidel näha, aga kuna pärijaid on Jaagul teatavasti rohkem kui üks, siis kõik pärandiõigusega seotud asjad võtavad aega."