TIKKE KUI PALJU: Kaspar Pokk demonstreerib ühelt lahkelt Türi vanatädilt kingiks saadud tikutopse. Taamal tema tuba ehtiv spetsiaalne vitriin. Foto: Teet Malsroos
Inimesed
12. jaanuar 2015, 07:00

"Ma ei kogu tikutopse raha pärast, nad on enam kui sisustuselement!" (15)

"Ma ei teagi, kas minu hobi kohta on mingi eraldi nimetus välja mõeldud," tunnistab ligi 1200 tikutopsist koosneva kogu omanik, Kanal 2 reporter Kaspar Pokk. "Oota, ma otsin internetist…" Peagi on selgus käes: Pokk harrastab filumeeniat.

Spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud klaasvitriinis Poki Paide korteris laiutavad 700 mitmesugust tikutopsi (ligi 500 ootab veel oma järge kastis). Kõik oma loogika järgi sorteeritud: nii vanuse kui geograafilise päritolu põhjal. Kuulsa mulgi kuube kandva mehe kujutisega Viljandi tikuvabriku toodang on küll esindatud, kuid kuulub kõige igapäevasemate eksponaatide hulka.

Karbid kannavad oma ajastule iseloomulikke silte ja loosungeid. Mõned, nagu kirillitsas "Spartak" ja "Dinamo" on pühendatud spordiklubidele. Teised, nagu "Ärge visake maha põlevat tikku ja kustutamata paberossi!" kutsuvad üles olema vooruslik ja korralik nõukogude kodanik.

Või siis teadaanne: "15. jaanuaril algab üleliiduline rahvaloendus." Ja loomulikult katavad rohkem kui ühte topsi sõnad "Lenin" ja "CCCP".

Vahele ka uuemat ja eksootilisemat kraami, pärit Poki reisidelt. Näiteks ülemõõduline karp, mis soetatud Euroopa põhjapoolseimast tipust Nordkapist. "Viis eurot pidin maksma," ütleb Pokk, et üheainsa topsi eest on see vägagi korralik summa. Mõnikord õnnestub ka hotellidest või restoranidest midagi kaasa haarata.

Lahke vanaproua pärandus

"Vanim tops on aastast 1938 ja tehtud kohas nimega Paide Tulitiku Vabrik – ma ei teadnud isegi varem, et selline tehas kunagi olemas oli!" tutvustab filumeen kollektsiooni veterani.

Suurel osal karpidest on tikudki veel endiselt sees. Kui tahta, võiks nendega tuld teha. Kuid pole vaja topsi küljel asuvat kraapimispinda ilmaasjata retsida – eksponaadi väärtus ainult kaoks.

Ligi pool kollektsioonist on Pokil veel välja ladumata ja ootab oma järge kastis. Need on koguja viimase aja suursaak, pärit ühelt Türil elavalt vanaproualt, kes luges Poki hobist kohalikust maakonnalehest. "Ta helistas ja ütles, et tal on mõned topsid, äkki ma tulen ja hüppan läbi," meenutab Pokk. Nii igaks juhuks, külakostiks, ostis ta minekuks kaasa ühe Annekese šokolaadi. Pokk ei osanud oodata tema ees avanevat vaatepilti.

Proua juhatas teed: tule vaata keldrisse, mul on seal mõned kastid, mis jäänud 30 aastat tagasi surnud vennast. "Ja siis ma juba mõtlesin: no püha müristus!" meenutab Pokk teda vallanud elevust.

Saak – 496 tikutopsi – seisavad nüüd Poki kapis uue aasta

ootel, kui mehe päästekomandos töötav sõber peaks ehitama uue vitriini. Nende hulgas leidub originaalseid hüüdlauseid, nagu "Tapke vareseid!" või "Hoolitsege kasulike ulukite eest!"

Šokolaad sai naisele küll üle antud, kuid Pokk tunneb siiani: säärase vägeva annetuse eest peaks prouat kuidagi väärikamalt tänama. "Tahan kindlasti veel kuidagi viisakamalt talle külla minna," lubab ta.

Varem kogus autogramme

Poki topsikollektsioon sai alguse, kui ta oli põhikoolieas. Varem kogus ta autogramme, kuni need talt koos seljakotiga aastatuhande vahetuse paiku pihta pandi. Mõned näidised oma varasemast hobist on Pokil siiski alles, teiste seas näiteks Ivo Linna ja Anti Kammiste. Ning ilmselt üleilmselt tuntuima staarina kunagise hittsarja "Magnum" vuntsidega peaosatäitja Tom Selleck, kes teiselt poolt ookeani noore fänni palvele vastu tuli.

Tikkude värvikireva maailma avastas Pokk tänu oma vanaema talu sulase pojale, kes oli kuldsete kätega mees. Tänaseni on Poki vitriinis kesksel kohal tema meisterdatud filigraanne tikkudest tareke. "Kakskümmend viis aastat koos püsinud," kiidab filumeen.

Aukartustäratavast kollektsioonist hoolimata kinnitab Pokk mitu korda: ta ei ole mingi tikutopsimaniakk ja ei pühenda iga vaba hetke silmade põledes uute karpide jahtimisele. Kui reisib, siis muidugi kasutab juhust ja toob midagi põnevamat juurde. Suure portsu on kokku tassinud tema sageli ringi rändav võõrasisa. Loomulikult teavad sõbrad ja tuttavadki, et kui vaja Pokki meeles pidada, siis on mõni unikaalne tikutops alati kindla peale minek.

Palju tema kogu võiks väärt olla, ei julge kollektsionäär öelda. Ta ei käi spetsiaalselt internetis tuhnimas, et kõigele täpselt rahasilti külge kleepida. Oletab ainult, et mõned tuhanded eurod ikka.

"Aga ma ei kogu neid kindlasti mitte raha pärast, topsid on rohkem nagu sisekujunduse element. Toovad korterisse natuke ainulaadsust ja põnevust."