Muusikavideod said alguse just Elvis Presleyst

Miks just Elvis Presley (8. jaanuar 1935 – 16. august 1977) tõusis varajasest rokipõlvkonnast nii võimsalt esile?

Eesti Elvise klubi president Tõnu Tuulase teada on tema põlvkond seda küsimust õige põhjalikult lahanud ja omi põhjusi leidnud.

"Eriti mustanahalised muusikud, kes temaga koos mänginud, märkasid Presley imepärast omadust. Tal oli väga omapärane kõrvakuulmine, mida võis kutsuda ka ülikuulmiseks. Ta kuulis asju, mida mitte keegi peale tema ei kuulnud. Kui Presley suleti salvestuskappi, võis ta kõrv tabada igat krõpsu või krabinat, mis tekkisid sellest kapist vägagi kaugel," kirjeldab Tuulas rokikuninga annet.

Teadupärast polnud Presley võtnud elu sees ainsatki laulutundi. Ta ei tundnud nootigi. Presley oli laulmises analfabeet. Kõik oma lood õppis ta selgeks kuulmise järgi: talle mängiti laulud ette klaveril – ja sellest piisas.

Ta ei vaevanud ennast ka laulude kirjutamisega, sest üles tähendada ta neid ju niikuinii ei osanud. Mõne loo kaasautoriks oli ta küll märgitud, ent seal mängisid oma rolli juba tänapäevased trikid: nii võis ju mõne lisadollari või -naela teenida ka autorina.

Muide, eilse juubilari elurajal paistab just eelmainitud "Jailhouse Rockil" olema eriline tähendus. Nimelt oli see 1957. aastal praktiliselt viimane suur hitt, mille Presley suutis maailma läkitada enne alanud väeteenistust.

Presley oli juba tollal ülisuur staar. Talle pakuti ka väerinnal mugavusvõimalusi, millest rokikuningas põlglikult loobus. Ta kartis, et kaassõdurid hakkavad teda pidama pehmoks, hellikuks, ja nõudis seepärast enda kohtlemisel võimalikult suurt karmust.

Presleyle üüriti väeosa läheduses maja, kuhu asus elama ka üks tema tädidest. Seal elas ta siis, kui ta vähegi soovis.