Jaagup Kreem: üksnes silmakirjalikud muusikud ütlevad, et ei jälgi edetabeleid ja auhinnad ei huvita (5)

lõpeta oma jube inin,,,, kreemikas... !

Ei loe Kreemikoogi arvamusi ega kuula ta imalat ine.

Väga rumal jutt, ühe ennast muusikuks pidava mehe poolt!

"Muusikud, kes ütlevad, et ei jälgi edetabeleid või neid auhinnad ei huvita, on silmakirjalikud," Ei ole päris nii. On neidki inimesi igal kunstialal, kes armastavad oma tööd eriliselt kalkuleerimata ega ole eriti edevad. On neid eri kunstialadel, kes ei hooli eriti sotsiaalsest tunnustusest või ka rahast, samas kui on ka neid, keda tasuks esile tõsta. Meil on Eestis eri kunstialadel mõneti erinev olukord, kuid on rusikareegel, et mingid inimesed on sattunud masinavärki ja 1) asunud seal end kehtestama trügides, intrigeerides, punte moodustades, määrates preemiaid üksteisele jne, , 2) teised on tagasihoidlikud või tõrjutakse eemale. Vahel läheb kultuuriametite osavõtul asi õige piinlikuks, sest need asuvad punte ja esiletrüginuid toetama, asja tegelikult üldse tundmata, mingite meediateadete põhjal, sest see on kergem tee ja saab sama palga eest vähem tööd teha. On muusikas üht-teist, veel enam kirjanduses, veel enam kinoilmas. Ja kes ennast kogu aeg kiidab, see ongi nagu tegija. See on suurem probleem. On kohutav, kuidas end upitavad kunstialadel mõnedki inimesed, sama piinlik, kui lõpmatu enesekiitusega esinevad laulva revolutsiooni aegsed tegelased. Siin on ikka see, et ühed on karjeristid, teised lihtsalt armastavad oma eriala ega kipu kogu aeg pildile. Kui palju ilusat kunstides ja kui libatõde ja valet kunstielus, meedias, sotsiaalses elus... Eesti on jõudmas sellel alal samale tasemele kui omal ajal oli olnud Brezhnevi-aegses okupatsioonis: lõpmatu pidu tähistamine, autasustamine, tiitlite tagaajamine... Eesti probleem on selles, et seltsielu saab valdavaks ja meie tegelikud rikkused jäävad käratsemisega märkamata.