Kuule Helen, olen sind korra elus kohanud ja sa ajad mul südame pahaks oma halaga!!!! Selline ülbe olemine ja tõusiklik suhtumine... Tol korral sai sul karp korralikult kinni pandud, kuid mingit süütut tütarlast küll ei olnud, lambist hakkasid end "esitlema".
Olen ise pärit samast väiksest külas Võrumaal, kust ka Helen. Käisime ka samas koolis, mina paar klassi eespool. Ei mäleta mina ega ka keegi teine sellest ajast mingit tema kuisamist. Ka minu isa pani kõvasti tina, aga sama seis oli rohkem kui pooltel lastest. Ei elanud seal keegi jõukalt. Ja paraku on nii, et kui Helen selle kiusamise teemaga välja tuli, siis küsisid kõik ühest suust, et mida? Millal? Kes? Kui teda tõesti nii hullult kiusati, siis kaastunne talle. Paraku oli ja ilmselt on ka veel nii, et Sõmerpalu Põhikoolis tunnevad kõik kõiki ja iga pisemgi juhtum on kõigile teada. Seepärast tekitabki Heleni väidetav koolikiusamine küsimusi.
Paraku need pidevad enesekaitseks ülesastumised, tekitavad just vastupidise reaktsiooni selle neiu suhtes. Pealegi meenub eelmise talve situatsioon, kus paluti Helen Soome, ühte kirikusse esinema ja mida ta telefonitsi vastas... Kas te ikka teate, et olen avaliku elu tegelane ja Eestis vägagi tuntud ja tehke seda ja toda, siis võib-olla tõesti isegi tulen... Uskumatu staar, aga võib-olla see siis ongi nüüd see kooli tagakiusamise tulemus või?
Helen, tõesti aitab. Kaua sul see valede lumepall veereb? Sa vist ise siiralt usud seda, mida sa räägid? Tead, mitte keegi ei solvanud sind sellepärast, et sa olid kehvemast perest. Me oleme väikesest kohast pärit - seal olid enamik kehvemast perest. Pool sinu klassi elas sinu ümbruses samasugustes majades. Sina sina olid see, kes unistas paremast elust ning kallitest asjadest ning see, et sa neid ei saanud, tekitas sinus endas seda kibestumust. Mitte keegi ei ole halvustanud, et sa ise riideid õmblesid. Sul tuli see hästi välja, need olid teistsugused, kui poodides ning mõnigi vaatas hoopis kadedusega, et oh kui lahe pluus. Mitte keegi ei ole vaadanud sinu poole kui koledamat - vastupidi, sa olid ju kooliajal ilus ja uhke. Vanema sõbranna abil said kiiremini linna poistega peole ning paljud kadestasid. Nöbinina jäi jah vist kellelegi ühe korra ette aga, et see pidev solvamisobjekt oleks olnud? Lapsed ikka ütlevad, seda ei saa nimetada koolikiusamiseks, mis sinuga toimus. Kes oli sinu klassis emo, kes piimarind, kes pisikuhunnik. Ma ei näe kedagi teist nõnda avalikult halamas. Sina halvustasid teisi, sina valisid, kes sul sünnipäeval käisid, sinus oli seda uhkust ja ülbust niipalju. Oma enda uhkusest ja tibitsemisest tahtsid sa olla peenike. Mitte keegi ei ole sind kunagi paksuks pidanud. Sa tahtsid ju Eesti modelliagentuuri modell olla. See, mida sa pead kiusamiseks on suures osas sinu enda peas välja mõeldud ning aastaid hiljem, kui reaalsus on tuhmunud, mõtled sa, et teised on sulle halvasti öelnud. Ei ole! Kui sul oli madal enesehinnang on see küll ainult sinu enda süü.
Nojah...kui mind algkoolis noriti porgandiks ja ka sellepärast et mul riided löhnasid toas oleva kuivkäimla pärast..siis oli sant tunne kūll...hiljem..pubeka ajal sai minust kiusaja.Kahetsen seda siiani..olgugi et pool sajandit on möödas.Kurb on möelda..mida tegin.Lihtsalt ūks hetk sai körini ja hakkasin vastu.
Kuulge tüdrukud, ärge virisege. See koolikiusamine on suise tühiasi selle kõrval, mida poisid pidid omal ajal vene kroonus läbi elama. Inimesed on õelad juba väiksest peast, sinna pole midagi parata.
to See ülbus ja koledus on ainult... 12.5011. jaanuar 2015, 17:19
Ei ole ikka nii. Sel neiul on vägagi ülbe ja enesekindla inimese näilme. Olin ise Nõukogude ajal kiusamise objekt ning see oli tõesti jõhker. Palju aastaid ei julgenud öelda, kust koolist olen, mõnitamiste pärast oli häbi. Ei julgenud kellelegi öelda, kui halvasti mind koolis koheldi. Häbenesin seda. Nüüd 30 aastat hiljem julgen sellest kirjutada, aga rääkida sellest EI TAHA, EI TAHA VANU HAAVU LAHTI KISKUDA. Selle neiu puhul ei ole asjad nii, nagu väidab. See on selge.
kas see koolikiusamise teema käib kogu elu kaasas? laste vahel ja hiljem teismelisena juhtub nii mõndagi,on ütlemist ja ka isegi lõõminguid see peabki nii olema-lapsed ju peavad käitumist õppima teatud eas minu arust on asi kuidagi liiga teemaks võetud ei old teksapükse sildiga,no mida imet-panen selga,mida tahan kui laps hakkab sellepärast põdema,ma oleks oma lapse viinud psühhiaatri juurde ilmselt on ikka tal endal mingi probleem oma lastele tegin alati selgeks,et riietus ja raha pole probleem kaaslased hindavad pigem sind ikka rohkem kui oled aktiivne ja huvitav,laia silmaringiga,julge oma arvamust välja ütlema jne-nö sirge seljaga inimene kui oled pidevalt vinguv ja virisev,initsiatiivitu-siis ei aita sind ka firmariided ja teisi kadestada on rumal,pole vaja tahta kõike, mis teistel on kõike materiaalset on võimalik lubada omale pere võimaluste piirides,aga oma autoriteedi ja populaarsuse saavutamisel pole piire-seda saad sa ise teha
Helen on "kuulus", kui ta alustab sellise projektiga näitab ta end heast küljest ja kõik jäävadki seda uskuma. Kõike tänu sellele projektile, sest see on väga hell teema igale inimesele. Aga siis kui keegi mõne aja pärast ütleb, et Helen ise oli kiusaja, kes see siis teda enam usub?
ja tegelikult võbki nii olla, et keda teised kiusajaks peavad arvab hoopis enneast kiusualusek. Meenub endal üks tüdruk, kelle ema peale teist klassi teise kooli viis, kuna teised teda kiusavat. Tegelikult oli tegu vägivaldse ja kaklemishimulise tüdrukuga, tegelikult võib-olla ta tõesti tunnestas oma ernevust teistest ja järgis põhimõtet, et kõige parem enesekaitse on rünnak, aga klassikaaslaste arust oli kiusaja tema. Ema aga arvast teisit ja tõenäoliselt arvab tema seda ise tänapäevani ka. Asi ei ole alati nii must-valge...
Minu pendel näitas et olid ikka teiste kiusaja eriti aktiivne peale 8-ndat klassi. Isa ja ema teadsid seda ja ei keelanud sind. Oma noorema õega ei saa sa ka millegipärast läbi.
"Ma olen püüdnud taolisi kommentaare mitte tõsiselt võtta, kuid kuna ta ei ole mind kunagi näinud ega minuga kokku puutunud, pidasin vajalikuks reageerida" Et kui tuttavad taolist juttu räägivad, siis pole vaja kuulata, aga võhivõõrale vaja vastata lausa artikkliga?
Siis elasime meie justkui paradiisis: süüa oli napilt, seljas oli mida saada oli. Oli puhtusekontroll, laste hulgast, seda küll õpeja määratud. Sellele vaatamata olid mõnel tüdrukul täid peas, oli täide ajastu. Kui muidu lahi ei saadud aeti pea nulliga paljaks nagu poistel. Kõige rohkem kiusas taga meid nõukogude võim ja mõned õpetajad irisesid liialt. Olid kambad ja algklasside poisid kaklesid oma õiguste eest, kuid keegi eriti ei põdenud selle pärast. Ja mõnda kiusati ka pisut. Kuid tüdrukud oli vaiksed ja vagurad.
Selle teemaga undamine on tüütu, sest vägisi jääb mulje, et muusikaga läbi lüüa ei suudeta ja siis püütakse pildile pääseda kõrvalise teemaga. Loodan, et eksin. Selge, et kiusajatele piisab ükskõik, millisest ettekäändest ja ei loe, oled sa ilus või inetu, paks või peenike, tark või loll, normaalne või nohik jne. Tarvilik on ainult ettekääne. See on ka eksiarvamus, et kõik kiusajad saavad hilisemas elus karistatud ja et niiviisi luuakse nagu mingi õiglus. Ei, nad võivad ise olla pärit väga korralikust perekonnast ja hilisemas elus teha edukalt nii akadeemilist kui tavakarjääri. Kõige parem on sellistest eemale hoida ja ise mitte püüda nende ette sattuda. Ise oma rumala aususega ühele sarnasele tunnistasin, et olin ja nii 25 a. tagasi see inimene ja hiljem pidin piinlikkust tundma, sest isik mainis suure hulga inimeste ees täiesti rahulikult, et kutsusime teda jah sellise ja sellise hüüdnimega. Sellistele valab ka õli tulle, kui n.ö. inetust pardipojast on midagi paremat tekkinud. Sama inimene oli kibestunud, et mul normaalne välimus, hea töökoht ja isegi mingi pere. Ja sarnane kibestumus levis teiste seas ka ning mingi aja jooksul oli mu tollane elu päris kibe. Aga inimene harjub kõigega ja lõpuks tekib mingi paadumus ja kellegi arvamus ei koti. Elan ju ikka oma elu. Paha on see, et ka uutel tuttavatel tekib automaatselt eelarvamus ja tekitatud on samuti kuulujutte olematutest asjadest, mida nagu oleks korda saadetud. Aga see kõik jääb rääkija enda mureks. Probleem on see, et kiusamine võib mõjuda kiusatavale sellises plaanis, et inimene muutub kinniseks ja ei usalda enam eriti inimesi, ei usu nende headusesse. Kohati võib tunduda ülbe ja külm. See on teatav kaitsereaktsioon. Piinlik on aga see, kui inimesele heidetakse ette, et kunagi oli ta loll ja kole ja kuidas tema tohib nüüd olla kena ja haritud. Peaks olema hea meel, kui keegi on oma vigadest õppinud.
Helen ise ei olnud ka kõige paremast perekonnast.Mäletan teda hästi kui ta põhikoolis käis, oli tal alati nina püsti ja ei aidanud ta neid keda koolis kiusati,vaid oki siiski ka üks kiusajatest. Aga siiski halvustast neid enda koolikaaslasi kelle pereolud kehvad. Ühesõnaga kui sul vanem/vanemad vaesed, alkohoolikud vmi.
Kunagi üks mõrtsukas ka kaebas, kuidas teda on kiusatud - üks oli talle ülbelt otsa vaadanud, teine ilmselt midagi halvasti öelnud, kolmas näitas näppu. Ja loomulikult pidi ta oma au kaitsma ja solvajad-kiusajad peale pikemat piinamist maha lööma. Nüüd oleks ta nõus neile andestamagi, aga kurjategijate sugulased tuttavad peaksid enne tulema vabandama ja tema käest andeks paluma. Muidu...
Täiesti õige. Olin ise Nõukogude ajal koolikiusamise objekt, see oli väga jõhker, nii häbi oli. Peale keskkooli ei julgenud öeldagi, kus koolis õppisin, kartsin, et saadakse teada, et ma olingi see tõrjutu - ullike, häbenesin seda palju -palju aastaid. Enesehinnang oli null, põdesin ikka väga kaua. Olen sinu öelduga väga nõus. Tõeline kiusatu ei suuda sellest aastid rääkida, veel vähem äriprojekti teha. Suudan sellest nüüd 30 aastat hiljem kirjutada, aga reaalis rääkida ikka ei suuda, ei taha.
siin teemas segatakse tihti ära niisama norimine ja kiusamine,mind on ka koolis kiustatud kui ma tollel ajal moes olevate pikkade juuste asemel julgesin esimesel septembril siilisoenguga kooli ilmuda,mind on kiusatud kui vastupidiselt popile spordikotile käisin diplomaadi kohvriga,kui kohustusliku teksavormi asemel julgesin valge särgi ja ülikonnaga välja ilmuda,kui erinevalt ülejäänud klassist ei jooksnud vahetunni ajal kooli nurgataha suitsu tegema....neid juhuseid on veel ja need ei ole olnud lihtsalt norimised vaid päris füüsilised kiusamised,milledest ühel korral on tee lõppenud arsti juures õhupüssi kuulide nahaalt väljalõikamisega.nüüd,üle20aasta hiljem oleme nende kiusajatega grilliõhtutel neid seiku naljaga meenutanud,ma ei tunne nende tegelaste vastu vähimatki vimma või vajadust neile kuidagi tagasi teha,ainus asi mis võib olla nende kiusamiste tagajärg on see et mul ei ole kogu minu suures tutvusringonnas tänaseni ühtegi tõelist sõpra,on ainult head või väga head tuttavad.
nooh, diplomaadikohvrid olid vahepeal ikka väga moes ja teksavormi asemel muude riiete selga ajamise puhul kiusasid sind ikka pigem õpetajad. "moes olevad" pikad juuksed kästi teksavormi ajal (1979-82) kindlasti maha lõigata. miks mulle tundub, et sa luiskad? miks peaks su ülejaanud jutt kannatustest siis tõsi olema?
Mina selle kommi autor ei ole, aga ei mäleta koolis diplomaatkohvreid ning miks arvad, et kaasõpilased ei võinud kiusata riietuse pärast. Saad aru, kui tahetakse kiusata, leiab põhjuse alati. Ise olin Nõukogude ajal sellise koolikiusamise ohver, et MITTE ÜKSKI ASI minu puhul ei kõlvanud, iga asja kallal kiusati, klassivend lõi heast peast jõuga rusikaga näkku, just rusikaga ja tugevalt. Olen naine muide.
Mis lahti on? Kõik on hakanud halama, et neid on koolis kiusatud. Asi keeratakse nii pea peale, et keelame koolid ära! Millisest piirist hakkab kiusamine? Varsti ei julge lapsed kooli minna, et kiusatakse ja kui küsida kuidas, vastab, et Mari näitas keelt! Kes tõestab, et see Adamson õigust räägib, otsib lihtsalt tähelepanu nagu need kõik "omaarust" staarid praegult. See oleks nagu mingi haigus ennast meedias reklaamida, et olen õnnetu, sest lapsepõlves sain isa käest peksa, Juku tõmbas patsist, mees on vägivaldne, keegi mind ei taha jne. Minge ravile, sest tänasel päeval on kõik kiiksud haigused ja arvan, et ka teid kõiki halisejaid saab ravida. Või tõesti minge riigikokku ja oletegi koos teiste lauljate, sportlaste ja saatejuhtidega tähelepanu keskpunktis!
Ära üldista. Kui tähele oled pannud, siis ainult mõned. Keegi ei ole selle eestkaitstud ja ka mitte sina täiskasvanuna. Loomulikult ei hakka keegi sind näpistama või su peale karjuma, aga loomulikult et asjale pihta saama, pead seda ise kogema. Aga ma loodan, et sa ei pea seda kogema ja sestap mõistan kasinu kommentaari, sest sa ei tea, millega tegu.
Sa vist ei teadvusta, kui hull teema tänapäeval on kiusamisega ning see on väga tänuväärne töö, kui keegi võtab teema südameasjaks. Kui vanasti kiusati sind oma klassis/koolis, siis nüüd kahjuks läbi neti võib sind kiusata terve maailm. Lapsed on ju endalt elugi võtnud seepärast. Avaliku elu tegelaste ülestunnstused selle kohta, et ka neid on kiusatud, annavad julgust ja jõudu neile, keda kiusatakse. Ehk et näed, teda ka kiusati, aga nüüd on temaga kõik hästi. Mida rohkem lugusid, seda parem. Lugusid võiks avaldada ka need, kes olid suuremad kiusajad koolis, kuigi see vajab veel paksemat nahka kui kiusatavate lood. Aga enamik kiusajaid on nüüd ju tavalised inimesed, kes häbenevad oma tegusid minevikus. Mind on koolis kiusatud päris kõvasti. Olin viienda klassi tüdruk, kui üks keskkooli poiss näiteks lõi mind rusikaga näkku. Noriti pidevalt. Väga raske oli. Ükski õpetaja tollal ei toetanud ega rääkinud kiusamisest. Oligi norm, et on tõrjutud ja siis on need teised. Ise pidid hakkama saama ja hiljem haavu lakkuma. Jõudu, Helen ja kõik teised, kes tegelevad koolikiusamise lõpetamise teemaga!
"enda eest peab seisma, aga seda ei pea tegema vastates kiusajatele samaga – nagu tegin mina ja kahjuks paljud teisedki." Nii kirjutab artikkel ja siit loeb välja, et oled ka ise kiusaja olnud.
Et kui kiusatajatele vastu julged öelda ja enda eest seista, siis oled ise ka kiusaja? Ahsoo. Et peaks ikka pea õlgade vahele tõmbama ja kõik vaikselt ära kannatama? Keegi, kes on teemat uurinud, võiks aga anda siis konkreetsed juhised lastele, MIDA siis ikkagi teha, kui sind kiusatakse. Saan aru, et vastu öelda ei tohiks? Mida see laps siis tegema peab? Kõik vaikselt allaneelama? Õpetajale ütlema? Mul on laps esimeses klassis, on olnud paar süütut norimisjuhtumit ja ausalt, mina ei oska nõu anda talle. Mida see Helen siis oma loengutel räägib? Kuidas tuleks siis käituda? Palun sellest artiklit ka nüüd.
ainult koolis? aga vabandage kommenteerijad - mida täpselt teie teete? kas mitte täiskasvanud kaunilt eeskuju ei näita? kui on paks - siis mõnitatakse täpselt samamoodi edasi. Ei pea viisi - jälle on mõnel öelda. Kommentaariumid on täis noid kiusajaid. Miskipärast koolis käite ja õpetate, et nii ei tohi ja kui suureks saadakse, siis justkui tohib kõike öelda, sest siis ühtäkki on sul see õigus ja vabadus öelda midaiganes.
Koolikiusamine oli, aga eksisteeris ja eksisteerib ümbritseva arglikkuse ja ükskõiksuse pärast. Kui minuga midagi ei juhtu, pole see ka minu asi! Arglikkus hakkab mööduma, üha vähem on neid, kellel on ükskõik. Ja kui imetlejaid ei ole, kas siis kiusataks? Mis mõttega? Kui suudetakse "välja ravida" ükskõiksus, siis muutub kogu ümbritsev hoolivaks, sallivaks ja naeratavaks! Ära karda oma sõpru- halvimal juhul võivad nad sind reeta! Ära karda oma vaenlasi- halvimal juhul võivad nad sind tappa! Karda ÜKSKÕIKSEID, sest tänu neile eksisteerivadki reetmine ja tapmine!
Väidab, et sai enesekindlamaks ning hakkas siis ise teistele halvasti ütlema? Samas öeldakse, et kiusajad on ise alaväärsuskompleksides vaevlejad. Arusaamatu. Ju siis ei saanud enesekindlamaks, vaid lihtsalt rumalamaks. Mind on ka koolis kiusatud, kuid seda enam ei teeks ma seda ealeski teistele!! Ei tuleks mõttessegi! Olen ka enesekindluse leidnud ning tänases päevas edukas, kui näen kellegi suhtes ülekohut, siis tõttan appi.
olen juba 55 ja disaineri rõivad ei kanna ikka veel :) :( aga KAS PEAB sellest just kõigile rääkima ? see et Helen arvas, et on paks - tuhanded noored arvavad nii, see on sellises eas KAHJUKS tavaline MIKS PEAD iga asjaga avalikkuse ette tulema - kas tõesti on TÄHELEPANUVAJADUS nii suur
55 aga nii lapslik jutt +0 -2 *Milline 55-e alustab lauset väikse algustähega? * Milline 55-e ei jäta mainimata tähelepanuvajadust? * Milline 55-ne kirjutaks "olen juba 55 ja disaineri rõivad ei kanna ikka veel :)"
Igalühel on asjast oma nägemus, nii ka kiusajatel. Tea siis, kummal rohkem õigus on. Neile, kes soovivad antud teema asemel midagi muud lugeda - Õhtuleheht on juba pikemat aega läbinisti kollane ajakirjandus, nii, et mõistlik oleks oma tähelepanu lihtsalt mujale suunata, selle asemel, et kommentaariumis alatihti viriseda.
"Olen ammu andestanud, aga kahjuks ei unusta ma ilmselt neid valusaid tundeid kunagi." Eksid, Helen. Mitte andestama ei pea, vaid nimeliselt tuleb avalikkuse ette tuua kõik need Sind kunagi kiusanud inimesed.
Seleks kulub aega, aga kõik tuleb avalikuks, ka nimed. Tüüpiline jutt, et andestan ja lähen eluga edasi ja muudkui andestan ja siis lähen jälle eluga edasi jne. Kiusajaid see ei huvita, neil juba uued ohvrid. Seni, kuni me ise aina andestame või teiste kiusamisel pealtvaatajateks jääme ja ei sekku, ei kao ka kiusamine kuhugi.
.. inimesi ja on "inimesi", kes kohe ei saa elada, kui peab kiusama ka siis , kui ollakse täiskasvanud. Tean seda, sest ka täiskasvanud oskavad inimese viia seisundini, kas minna metsa või midagi muud endaga teha. Antud teemal tahab nö keegi oma tööga kihtsalt lõpuni minna, sest inimene jäi ju jalgadele. Vaja ta vastu maad suruda, et ta teaks, kus on tema koht.
Mina soovitaksin sul oma probleemidega hoopis arstile pöörduda. ei taha küll midagi halvasti öelda, aga minu arvates ei ole selline avalikkuse ees oma arvete klaarimine ja oma õiguse otsimine normaalne. ole üle 40 aastane naine ja ei ole kedagi koolis kiusanud ja ka mind pole kiusatud, kuid see sinu tüütu tähelepanu otsimine võis mõne vihale ajada küll. ma olen väsinud nendest sinu postitustest, kuidas kõik teised on halvad ja sina ainult hea. kui sul mees oli, siis olid sa palju normaalsem. laulsid oma laulukest ja elasid oma elu. soovin, et sa leiaksid kellegi, kellega õnnelik olla ja rahuneksid maha.
keegi ei käsi sinul neid postitusi lugeda ja end lausa ära väsitada :)))))) täitsa narr ikka...loe midagi muud ja ära pööra sellele teemale tähelepanu..aga on palju neid, kes seda vajavad.... praegu tundub hoopis, et sinus räägib mingi kadedus Heleni suhtes..kui ta sulle ei meeldi, on see sinu probleem...igaühele ei saagi ja ei peagi meeldima...
Aga miks sa ise neid siis siin LOED !? ja kõigile VASTAD ,praegusel ajal su arvutit pole raske tuvastada ju, nii et...kui neiu on leidnud rahateenimise niši, dobro temaga, küta, aga vaesekesel tuleb arvestada, et luua tuleb usutav kuvand, Eesti on väike ja lapsepõlv lohiseb taga, "mine või Tallinna": see jahu "kui vaesest perest ma olin.......KÕIK kiusasid mind ja bla-bla -bla, " no see ei olnud nii ju !!!, aga loomulikult läheb see Lasnamäe Ljudale ja Mustamäe Marile "kasulikult" peale. Muidugi on palju loota, et Õhtuleht tuleb Sõmerpallu ja hakkab siin otsima, kes Helenit siis kiusasid ja kuidas siin siis ka tegelikult oli, no see poleks Õhtuleht, kui ta niiviisi teeks, see poleks talle lihtsalt kasulik tuleviku suhes ....On mis on : Helen , Leoki eelmiseaasta peo sa keerasid küll oma plaatidega sinnasamusesse. Või me JÄLLE kõik laimame!!!?
kuulujutu levitaja võttis siin sõna, tundub nii7. jaanuar 2015, 10:16
Kui lugeda Su kommentaari, siis üle 40.a. naine selliseid kirju, vabandage väga, ei kirjuta. Kui sa irooniast aru saad, siis õige pisut jääb puudu. Ütleme siis nii, et intelligentsus pole just tugevaim külg. Lause algab väikese tähega, ma olen väsinud nendest sinu postitustest.... Vaesekene, sinu elu tundub ikka väga ummikus olevat ning vihast pulbitsevat. Tige, väike inimene. Helen ajab õiget asja, edu talle!
ole üle 40 aastane naine ja ei ole kedagi koolis kiusanud ja ka mind pole kiusatud ... Tüüpiline! Ennast pole kiusatud ja siis arvad, et probleemi pole ja keegi ei tohi oma üleelamistest rääkida. Tohib küll rääkida. Miks ei tohi rääkida sellest ülekohtust. Vastupidi, sellest peab rääkima. See pole tähelepanuvajadus, vaid soov ise üleelatud õudustest vabaneda ja teisi samas olukorras olijaid aidata. Vaikimise ja salgamisega ei aita kedagi. Mind on koolis kiusatud ja siiani on hingehaavad. Mis õigusega Sa eitad ja pisendad teiste kannatusi?
ja erilised nägijad on need, kes teistet või kolmandatel isikutelt kuuldud jutte edasi puhuvad..stiilis Kuulujutt Me armastame Eestit saate põhjal :))) me kõik teame, millega see lõpeb... usalda oma silmi, mitte kõrvu...
loe oma mantrad ikka enne läbi ka, kui siin "tööd teed" !!! : keegi ei näe kõrvadega ja kuule silmadega, tulemuse määrab, mis sul seal kõrvade ja silmade VAHEL on ja mida ei ole!!...........võta klapid peast, saad elust tegeliku pildi.
KOMMENTAARID (92)