Uusaastatõotused näitavad Marilyn Monroe´d sihikindla ja õnnejanusena

1955. aastaks oli Marilyn Monroe mänginud juba kassatükkides "Kogu tõde Eevast" ja "Härrasmehed eelistavad blondiine" ning saanud valmis seksika "Seitsme aasta abielukriisi", kuid selsamal aastal võeti ta vastu Lee Strasbergi mainekasse stuudiosse.

29aastane näitlejatar kibeles kasutama võimalust õppida maailma parimate õpetajate ja näitlejate käe all oma filmikarjääri hüvanguks.

Marilyn unistas, et teda hinnataks ande, mitte välimuse põhjal, vahendab uproxx.com. Märkmikku üles kritseldatud lubadustest oli kasu: juba viie aasta pärast teenis näitlejatar komöödiaga "Džässis ainult tüdrukud" Kuldgloobuse.

Marilyn andis endalekorralduse teha järgmist:

• Käia alati tundides.
• Käia võimalikult sageli vaatlemas Strasbergi teisi eratunde.
• Mitte puududa üheltki näitestuudio sessioonilt. Näitlemisharjutusi tuleb teha alati.
• Töötada klassis antud ülesannete kallal, kui vähegi võimalik.
• Hakata käima Clurmani loengutes ning Lee Strasbergi lavastajaloengutes.
• Vaadata senisest rohkem enda ümber ringi, teha tähelepanekuid, kuid mitte ainult enda, vaid teiste ja kõige kohta.
• Võtta psühhoanalüüsi seanssidel käsile praegused probleemid ja minevikust kerkinud hirmud ning nendega tõsiselt tööd teha. «Olla oma analiisis [sic!] palju, palju, palju põhjalikum. Ja jõuda alati õigeks ajaks kohale.» Hilinemist ei vabanda ükski ettekääne.
• Kui võimalik, hakata käima ülikoolis vähemalt ühel kirjanduskursusel.
• Viia see RCA asi lõpule.
• Püüda leida keegi, kellelt tantsutunde võtta – kehatöö (loominguline).
• Hoolitseda oma instrumendi eest – isiklikult ja füüsiliselt (treening).
• Püüda elust rõõmu tunda, kui võimalik. «Olen niigi õnnetu!»