FILMIAPARATUUR: Nooremseersant Erik Tikan ja mõnigi tema kaasvõitleja monteerisid oma kiivrite külge kaamera, millega võeti üles nii pärislahinguid kui ka õppusi. Foto: Erakogu
Inimesed
5. jaanuar 2015, 07:00

"Kõige ohtlikum hetk Afganistanis oli see, kui vastase kuul minust meetri kaugusel seina tungis." (45)

"Mul olid missioonimõtted peas juba keskkoolis. Olin tegev Kaitseliidus ja läksin ajateenistusse. Otsustasin, et vaatan, mis ajateenistus minuga teeb ning kas pärast seda on mul endiselt missioon mõttes," räägib nooremseersant Erik Tikan, kes käis Afganistanis jalaväekompanii Estcoy-16 koosseisus. "Olin seal jalaväerühmas kuulipildur ja sain vahepeal asendada ka pooljaoülemat."

Miks otsustab üks noor mees minna sõdima kaugesse riiki, millel pole meie kodumaaga mingit pistmist? "Otseselt tõesti ei ole, aga kaudselt on palju – oma liitlasi tuleb abistada, et nemad vajadusel ka meile appi tuleks," ütleb nooremseersant Erik Tikan (25).

Ajateenistuses sattus Eriku rühmavanemaks kahel missioonil käinud mees. "Temaga sai sel teemal palju räägitud ja nii sündiski konkreetne idee missioonil ära käia, et näha, milline sõda päriselt on."

Kuna Erik hakkas missioonimõtteid mõlgutama juba keskkoolis ning sai ajateenistuses ainult kinnitust, et plaan on hea, ei kõhelnud ta kordagi. "Ajateenistuse ajal ütlesin kõigile, et plaanin edasi minna Scoutspataljoni ja sealt missioonile," ütleb ta, et lähedastel oli seedimisaega umbes aasta. Selle peale, et Afganistanis on iga päev reaalne võimalus surma saada, hakkas Erik aina enam mõtlema siis, kui äraminekupäev lähemale jõudis. Uudishimu sai aga hirmust võitu.

Erik ütleb, et niipalju, kui on missioonil mehi, on ka põhjuseid, miks on sinna mindud. "On inimesi, kes teevad kaitseväes karjääri ja missioonil käimine on neile kasulik. On neid, kes lähevad konkreetselt raha pärast, ja neid, kes silmaringi laiendamiseks."

Eriku viis 2013. aastal Afganistani eelkõige uudishimu: "Tahtsin näha seda riiki, olukorda, mis seal valitseb ja end rasketes tingimustes proovile panna. Lisaks õpid seal ju ennast tundma ja näed, milliseks võid muutuda stressiolukorras."

Erik jäi missiooniga väga rahule, kuna sai seal teha kõike, mida soovis – rääkida kohalikega, täita ülesandeid ja – mis tähtis! – ühegi ta kaaslasega ei juhtunud midagi kohutavat.

"Tuli ka ette, et lapsed meid kividega loopisid."

Enne Afganistani sõitu tuli seitse kuud kodus treenida. "Kõigepealt olid loengud, kus selgitati Afganistani hetkeseisu, õpetati, kuidas kohalikega suhelda, räägiti eelmistest missioonidest ja tutvustati vastase tegutsemisviise. Seejärel mängiti maastikul läbi eri olukorrad: hoonete läbiotsimised, tulevahetused, lõhke-kehade otsimised ja kohalikega suhtlemine."

Erik ütleb, et õppimist on palju, kuna iga sõdur peab oma jao sees oskama iga mehe ametit. "Igaüks peab suutma kasutada eri relvi ja otsimisvahendeid ning suur rõhk on meditsiinil."

Kõike ikka selleks, et kui kellegagi peaks midagi juhtuma, suudaksid teised teda asendada.

Estcoy-16 paiknes Helmandi provintsis. Baasist mindi välja, kui oli tarvis täita ülesandeid, mille põhieesmärgid olid killustada mässulisi, piirata nende liikumis- ja tegutsemisvabadust ning tuvastada peidikuid.

"Meie julgestasime siis mõnd konvoid või otsisime läbi hoonetekomplekse, kus võisid olla peidikud," selgitab Erik. Operatsioonidel puututi kokku ka kohalikega.

"Oli alasid, kus lapsed tulid juttu rääkima ja kommi küsima, vahel tahtsid kohalikud vahetuskaupa teha – nii saime neilt leiba ja puuvilju. Aga tuli ka ette olukordi, kus lapsed meid kividega loopisid," meenutab Erik.

Kõige pingelisemaks hindab Erik tulevahetusi vastasega. "Kuna minu jao meeste puhul oli see esimene missioon, olid kõik need hirmutavad. Mõni tulevahetus oli ohutum, teine intensiivsem, kuid ühtmoodi ootamatud – Taliban avas meie vastu tule eri relvadest ja taganes siis kiiresti. Rünnak tuli alati ootamatult ja ehmatas."

Kui enamasti ei saa Eriku sõnul visuaalselt hinnata, kui kaugelt sinust vastase kuul möödub, siis kord on ta näinud ka seda, kui napilt ta pääses: "Kõige ohtlikum hetk oli üsna missiooni alguses, kui olime lahingupaarilisega katusel ja kuul meetri kaugusel seina tungis."

Praegu töötab Erik laevakaitsjana. "Tundsin, et tahan kaitseväest pisut puhata ja mõneks ajaks eemale saada," selgitab Erik, kes töötab nüüd Adeni lahes. See Punast merd India ookeaniga ühendav laht on kurikuulus piraatide rünnakute poolest.

"Nende ennetamiseks patrullivad seal sõjalaevad ja sealseid mereteid kasutavad laevakompaniid on palganud omale eraturvafirmad, mis neid kaitsevad," selgitab Erik.

Estcoy-16 võitlejad leidsid 60 peidikut

Jalaväekompanii Estcoy-16 kaitseväelased teenisid Helmandi provintsis 200 päeva – 2013. aasta maist novembrini – ja osalesid 18 operatsioonil, mis kestsid ühest kuni nelja ööpäevani.

Ülesandeid täites oldi mässulistega 184 korda lahingukontaktis. Jalaväelased otsisid läbi 767 majapidamist ja leidsid 60 peidikut, mis sisaldasid lõhkekehade valmistamiseks vajaminevat materjali, laskemoona ja relvastust ning narkootikume.

Ansambel HND kasutas Eriku filmitud sõjakaadreid oma muusikavideos

"Kiivrikaamerate kasutamine on praegu sõdades üsna levinud. Internetis on videoid, kus näiteks Süürias on samast lahingust kummagi poole kiivrikaamerakaadritest videoid kokku pandud. Mina võtsin kaadrid linti oma isiklikust huvist," selgitab Erik Tikan, keda on filmindus alati huvitanud.

Pärast missiooni pani ta enda ja teiste võitlejate filmitust kokku video, mille HND laulja Tarvo Mölder Youtube’ist avastas.

Tarvo sõnul oli ansamblil juba aastaid idee teha üks laul ja video Eesti sõduritele kodumaal ja mujal. "Loo videole mõtlema hakates oli selge, et tahame kasutada võimalikult autentseid kaadreid. See tundus ausam ja vahetum, kui hakata ise sõda mängima," ütleb HND solist.

Kui Tarvo sattus internetis Eriku filmitud materjalile, oli ta kohe kindel, et just seda ongi bänd otsinud. Kiiresti sündis lugu "Allaandjad", mis ei räägi ainult sõjast.

"Elus ei tohi kunagi alla anda. Endast tuleb anda kõik ja elada täpselt nii, nagu oleks viimane päev ja viimane võimalus," selgitab Tarvo, kelle hinnangul töötab laul üllatuslikult motivaatorina autoritele endilegi. "Ju on ses sees mingi jõud või vägi."

Erik Tikani sõnul on alati väga positiivne, kui keegi sõdureid meeles peab: "Minu teada võtsid kõik sõdurid selle muusikavideo hästi vastu."

Samuti hindavad kaitseväelased kaugel maal missioonil olles kõrgelt seda, kui Eesti muusikud neile esinemas käivad. Eriku rotatsiooni ajal käisid Eesti sõdurite tuju tõstmas Rocki tantsutüdrukud ja Comedy Estonia stand-up–koomikud.

"Selline meelelahutus võetakse alati hästi vastu. Vaidlused, keda sinna kutsuda, on alati väga pikad, kuna kõigil on erinevad soovid ja maitse," tunnistab Erik Tikan.