GALERII | "Jälle tehti geikoht kuhugi keldrisse – nagu natsid ajaksid meid maa alla!" (73)

Kell veerand kaks öösel ulatub rämpsu ja läbuga kaetud Vabaduse väljakule Kuku klubi kõrvalt soliidne järjekord. Kui ei teaks, ei oskaks kahtlustadagi – rahvas ootab sissepääsu uude geirahva peopaika.

Sabas tammuva seltskonna sooline koosseis seda ei reeda. Mis siis, et juba paar sammu eespool vahetavad kaks välismaa meest omavahel kuumi suudlusi.

Korraldajad olid juba varem hoiatanud: ruumid lähevad nii täis, et niisama tänavalt tulijatele pileteid ei müüda, sisse saab nimekirja järgi.

Viimane on pikk ja koosneb kindlasti rohkem kui kahest A4 paberist.

House-muusikaga täidetud keldrisse astudes tabab kogenum pilk kohe, mis laadi inimesed on koos. Ei kanna ka julgem eesti mees vabatahtlikult sääraseid liibuva lõikega triiksärke, ruudulisi pükse ega filigraanselt viimistletud-lakitud tukka. Populaarsed aksessuaarid on ka kikilips ja traksid. Selles mõttes sulandub reporter hästi massi.

Tantsupõrandal jõuab teha vaid paar liigutust, kui juba tiritakse traksidest ja lastakse laksu. Keegi noorsand muigab ja noogutab sõbralikult. Paar sammu eemal lööb samal ajal tantsu juuksur-laulja-metroseksuaal Vaido Neigaus. Aga leidub ka üleni lateksis neide ja selliseidki kundesid, kelle puhul peab esmalt viis sekundit mõtlema: ons see nüüd naine või mees? Sekka mõni mustanahaline.

Klubi interjöör ei erine klassikalisest öisest joomakohast märgatavalt: kaks baariletti, tantsuplats väikese lavaga ja klaasustega eraldatud erakordset menu nautiv suitsuruum. Mitte midagi peadpööritavat, kuid kindlasti samm edasi, võrreldes teiste kurikuulsate Tallinna geikohtade, X-Baari ja G-punktiga. Seinal helendab ekraan kirjaga "Proudly Gay-friendly" (uhkelt geisõbralik – J. M.).

Avakõne tuleb Savisaarelt

Kell kaks algab ametlik osa. Kahte näppu püsti hoides astub lavale Edgar Savisaar. Mitte meer, vaid tema teisik näitleja Lauri Liivi kehastuses.

"Küll on tore, et linnavalitsuse läheduses on nüüd ka üks vikerkaarelipuga koht. Seal on ju esindatud kõik värvid: Reformierakonna kollane, sotside punane ja Keskerakonna roheline," ei anna liba-Edgar armu. Kui

Monika Batrakova on juba vihmavarjuneiu, siis siit leiaks kindlasti ka mõne vihmavarjupoisi.

Kuid mida arvavad uuest kohast geikultuuri kogenud kalad? Suitsuruumis mahvitavat Reinardo Kõva (varjunime valis mees ise – J. M.) valdavad kahetised tunded. "Kui ma sisse tulin, siis lootsin, et koht on kõigist erinev: panen end uhkelt riidesse ja löön üles," räägib Kõva. Selles mõttes läks õnneks. Kuid: talle ei istu keldritemaatika.

"Kahjuks on asukoht järjekordne kelder. Nagu natsid ajaksid geid silma alt ära maa alla," võrdleb ta. Samuti kurdab Kõva, et kaks baariletti on säherdusele mitmesajapealisele rahvamassile ilmselgelt liiga vähe.

Samas jagub tal kiidusõnu parasjagu mängitava muusika kohta. "P. Julm on ju tipptase, muusikavalik on väga hea!" Odavad joogid ja hea muusika – just need on elemendid, mida üks menukas geiurgas peaks Kõva kinnitusel silmas pidama.

Ta soovitab siiski tegijatel ärilise jätkusuutlikkuse huvides baarikorralduse mugavamaks teha. "Kui see ei parane, siis koht ei jää püsima," prognoosib Kõva.

Keegi tema seltskonnast teeb komplimendi reporterile: tore pikka kasvu poiss! Kõva seletab asjalood kiiresti lahti: ei, see mees ei kuulu meie parteisse!

Päris kindlasti poleks uusaastaööl pidanud klubist üksinda lahkuma. Potentsiaalseid võimalusi üksinduse leevendamiseks pakkus W rohkelt. Kui ainult huvid ja eelistused lubaksid.