Imeinimesed: kes ei maga silmatäitki, kes jaksab joosta kolm ööpäeva jutti (9)

41 magamata aastat

Kui Vietnami talumees Thai Ngoc 1973. aastal palavikku jäi, ei osanud ta veel suurt halba aimata. Ent pärast tervenemist tekkisid tal unehäired. Mees ei heitnud meelt ja uskus, et need mööduvad. Nüüdseks, kus saatuslikust palavikust on möödas juba üle nelja aastakümne, pole Thai silmatäitki maganud. Üle 12 000 unetu öö. Ta peaks surnud olema!

Vietnamlane aga kurdab üksnes, et magamatus teeb teda pahuraks. Ka arstid pole leidnud härral muid hädasid kui mõne väikse maksaprobleemi.

Teadlased seletavad Thai Ngoci unetust niinimetatud mikrounega, kui väsinud aju end paariks sekundiks välja lülitab. Sellist nähtust on kogenud enamik meist – näiteks autoroolis tukkuma jäädes. Võimalik, et just sedasi on Ngoc magamatusele vastu pidanud.

50 päevaga 50 maratoni

Ameeriklane Dean Karnazes võib kolm ööd-päeva järjest joosta – ta lihtsalt ei väsi ära. Tavainimene peab jooksmise katkestama glükoosi lõhustumisel tekkiva piimhappe üledoosi tõttu: süda peksab, kopsud ahastavad, lihased ei jaksa enam. Kuid California ultrajooksja Dean pole kordagi selliseid krampe ega kõrvetusi kogenud.

"Ausalt öeldes jään lõpuks lihtsalt uniseks," ütles ta intervjuus The Guardianile. Dean piimhappe kuhjumise all ei kannata ja nii ei väsi tema lihased eales. See on võimaldanud tal näiteks joosta 50 päevaga 50 maratoni.

Röntgenpilguga tüdruk

Venemaal Saranskis hakkas Natalja Demkina äkki nägema, mis teiste inimeste kehas toimub. Kuuldus röntgenpilguga tüdrukust levis kulutulena ja Natalja juurde hakkas murdu tulema abipalujaid, kes soovisid oma tõbedes sotti saada.

Ameerika teadlane Ray Hyman kutsus Natalja New Yorki katsetele. Ja tõesti: kuuest patsiendist neljal tuvastas neiu tõepoolest õige ihuhäda.

Kuid inimese kohta, kes enda sõnul inimorganismi rakutasandini läbi näeb, pani ta ka parajalt puusse, väites, et näeb patsiendil, kelle eripäraks oli eemaldatud pimesool, hoopis ajju paigaldatud metallplaati.

Ajukahjustusega supermatemaatik

Orlando Serrell mängis 1979. aastal koolis pesapalli, kui sai palliga hoobi vastu pead. Terve järgmise aasta piinasid Orlandot korrapärased, sageli tundidepikkused peavaluhood, ent varsti avastas poiss, et suudab teha paberi ja pliiatsita pööraseid rehkendusi. Näiteks arvutada välja, kui palju esmaspäevi oli aastal 1980.

Orlandol tekkis supermälu, ta võib suvalist päeva meenutada väiksemate üksikasjadeni. Nii et leidub inimesi, kellest ajutrauma on teinud geeniuse.

Naine, kes ei karda mitte midagi

Kolme lapse ema, kes peidab end varjunime SM taha, kannatab tundmatu haiguse all, mis on löönud rivist välja hirmu juhtiva ajuosa. See tähendab, et SM ei karda mitte kui midagi.

Teda ei loksuta jubedaimadki õudusfilmid ega maokeele puudutus.

SM on meenutanud, et lapsena pelgas ta pimedust, kuid murdeea alguseks oli hirmutunne täiesti kadunud. Näiteks jooksis kord öises pargis SMi juurde mees ja surus talle noa kõrile. Tüdruk ütles rahulikult, et esmalt peab ründaja jagu saama tema kaitseinglist. See jutt lõi mehe rööpast välja ja ta tegi sääred.

Mungad, kes reguleerivad oma kehatemperatuuri

Aasias, iseäranis Tiibetis, leidub munki, kes suudavad oma kehatemperatuuri iidse meditatsiooniga reguleerida. Tum-mo meditatsiooni kaudu sisenevad nad väidetavalt teise reaalsusesse.

Teadlased on pahviks löödud: munkade sõrme- ja varbatemperatuur tõuseb nende tahtest sõltuvalt tõepoolest kuni 8 kraadi võrra.

Peale tum-mo praktiseerivad Tiibeti mungad teisigi meditatsioone, näiteks aeglustavad mõtiskluse abil oma ainevahetust umbes 64 protsenti. See aitab neil energiat kokku hoida. Võrdluseks: keskmisel inimesel aeglustub ainevahetus isegi une ajal vaid 15 protsenti.

Kuidas muusika maitseb?

Sünesteesia ehk meelte segunemise all kannatab teisigi inimesi, kuid ükski ei koge seda fenomeni nii nagu Šveitsi muusik Elisabeth Sulser, kes näeb helilaineid värvilisena ja tunneb muusika maitset.

Neid, kes helisid visuaalselt ette kujutavad, häirib lärm iseäranis palju, sest tagajärjeks on enamasti peavalu. Õnneks näeb Elisabeth värvilisena vaid muusikat, mitte tavahelisid. Ning ta armastab värvidest sümfooniaid ja meloodiaid luua.

Tiibeti imehingajad

Mägironijaid Mount Everestile juhatavad kohalikud suudavad kaua viibida merepinnast nelja kilomeetri kõrgusel. Kuidas nad seal küll elus püsivad? Teadlased avastasid alles paar aastat tagasi, et 87 protsendil tiibetlastel on spetsiifiline geen, mis lubab neil hakkama saada ligi poole vähema hapnikuga kui keskmine inimene.

Just EPAS1 geen on põhjus, miks tiibetlased nii pikalt nii kõrgel elada suudavad. Tavalisel keskmaainimesel tõuseb juba kolme kilomeetri kõrgusel hemoglobiinitase nivooni, mis ohustab südametegevust.

Teadlased pakuvad, et tiibetlased on pärinud omaduse saada hakkama vähema hapnikuga nüüdseks välja surnud inimliigilt Denisova inimeselt, keda on muuseas uurinud ka Eesti päritolu tippteadlane Svante Pääbo. Denisova inimesed elasid seal, kus tiibetlased praegu ning nende säilmetest on tuvastatud seesama EPAS1 geen.

Vapper tasakaalumeister

Norralane Eskil Ronningsbakken on pööraseid tasakaalutrikke teinud viiendast eluaastast saadik. Moskva tsirkuse lihviga riskikunstnik on balansseerinud kõrgetel kaljudel tooli otsas, rippunud, pea alaspidi, kuumaõhupalli külge kinnitatud kangil, sõitnud jalgrattaga kahe kalju vahele tõmmatud trossil.

Seda ta vähemalt tunnistab, et tunneb enne tempu hirmu, kuid hirmutunne kuuluvat inimeseks olemise juurde.

Mees, kes näeb tulevikku

Chris Robinson nägi ühel ööl unes, kuidas kaks lennukit õhus kokku põrkasid. Sestsaadik näeb ta enda sõnul unenägudes tulevikku. Robinson suudab ärgata täpselt siis, kui ise tahab. Nii saab ta unenäod päevikusse kirja panna.

Teadlased on mehe fenomenis kahevahel. Ühes katses nägi Robinson tõesti unes kõiki kümmet sihtpaika, mis teadlased olid talle järgmiseks päevaks plaaninud. Ent kasti peidetud eseme äraarvamisel võidutses Robinson vaid kahel juhul tosinast.