VANA VETERAN: Laulja Rolf Roosalu on osa võtnud nii «Eurolaulust» kui ka «Eesti Laulu» konkursist, kus tal on läinud hästi, kuid mitte piisavalt, et esindada Eestit rahvusvahelisel Eurovisioni lauluvõistlusel. See pilt on tehtud konkursil «Eesti laul 2010», kus Rolf ja Violina võistlesid lauluga «Maagiline päev». Foto: Õhtuleht
Inimesed
20. detsember 2014, 07:00

Rolf Roosalu: hea, et "Eesti laulul" pääses edasi palju noori – see paneb vanad peerud ka rohkem pingutama! (30)

"See, et "Eesti laulu" poolfinaali jõudis palju noori ja veel tundmatuid muusikuid, on ainult tervendav nähtus – paneb nii-öelda vanad peerud ka hea eesmärgi nimel rohkem pingutama! Samas toob see uued talendid rahvale nähtavale-kuuldavale," toetab žürii seekordset valikut laulja Rolf Roosalu, staažikas "Eesti laulul" osaleja ja Eurovisionile pürgija.

Tänavugi lähetas Rolf Roosalu konkursile laulu "Oodates", mis seekord poolfinaali edasi ei pääsenud. "Tagantjärele mõeldes on mul selle üle isegi natukene hea meel, sest tegu polnud kindlasti võidulooga ja kevad punnitab juba tegemistest, seega oleksin oma asjadega kooli kõrvalt lõpuks ummikus olnud!" leiab Rolf, et tänavu "Eesti laulult" vara väljalangemisel on ka positiivseid külgi.

"Viisin konkursile just selle laulu, kuna see on ainuke uus lugu minu uuelt akustiliselt albumilt. Spetsiaalselt "Eesti laulule" lugu teha ei jõudnud, kuigi mõtteid oli," valgustab laulja oma valikut.

Aga ikkagi – miks vana konkursihundi lauldud pala ei jõudnud poolfinaali? "Ju mu laul ei kuulunud sel aastal punaste ladvaõunte hulka. Raske öelda, mis võiks konkreetsel hetkel žürii muusikameeli paitada ja fakt on see, et kõik 200 lugu ei pääse poolfinaali ju niikuinii. Kusagilt tuleb teha valikuid. Arvan, et mul on aastate jooksul väga hästi läinud ja mulle solistina ei tee väike eemalolek üldse paha," on Rolf rahulik ja rõõmustab, et esikahekümne seas on palju laiemale publikule tundmatuid noori artiste.

"Kas see pole kogu maailmas nii, et eelistatakse tihti noori? Samas ei saaks öelda, et vanemaid artiste boikoteeritaks. Valikud algavad kindlasti laulust ja selle esitusest. Vanus vaevalt "Eesti laulul" väga suurt rolli mängib," mõtiskleb Rolf žürii töö üle. Tunnistades, et pole tegelikult kõiki edasi pääsenud lugusid veel põhjalikult läbi ja üle kuulanud.

Lea Dali Lion: ju minu laulul on teine eesmärk

Lea Dali Lion saatis "Eesti laulule" samuti kaks lugu. Üks neist "The ­Miracle" on tema omalooming, mille miksis kokku muusik Chalice. Teine lugu – "Eestimaa metsade hääl" – valmis muusikaprodutsent Peeter Kaljuste käe all ning Lea laulis selle sisse.

Lea sõnul ei kurvasta ta väga, et ei pääsenud kahekümne hulka, sest usub, et ju on nendel kahel palal siis mingi muu eesmärk.

"Maailm toimib ilusti edasi hoolimata sellest, et neid lugusid ei saa "Eesti ­laulul" kuulda," naerab Lea ning lisab: "ma nägin erinevaid märke, et just "The Miracle" võiks konkursile saata. Esiteks, ma ei näe põhjust ingliskeelset lugu Eestis eraldi välja anda, ja teiseks, ta mahtus ilusti kolme minuti sisse – nagu reeglid nõuavad. Midagi pole aga parata, ju sellel lool on teine saatus."

Laulja ei leia, et žürii oleks eelistanud pigem vähetuntud artiste. Lea usub, et edasipääsu tagas eelkõige huvitav muusika.

"Mina vaatan televiisorit haruharva ja siis kas mõnd muusika-, või nõiasaadet. Aga "Eesti laulu" vaatan alati, sest see on hea," tunnistab Lea.

Helen Adamson: paljud head lood ei jõudnud poolfinaali

Helen Adamson, kes saatis lauluvõitlusele samuti tervelt kolm lugu, millest kahjuks ükski ei jõudnud poolfinaali, arvab, et žüriil on ilmselt oma kindel maitse.

"Ma tean, et nende 200 laulu sees, mis konkursile saadeti, oli väga häid lugusid, mis ka ei jõudnud kahekümne parema hulka. See pani mind väga imestama," tunnistab Helen Adamson. "Samas on poolfinalistide hulgas ka üks minu lemmik – Liis Lemsalu ja Egert Milderi esitatud lugu "Hold On". See on minu favoriit!"

Miks 20 väljavalitud loo hulgas on üsna vähe tuntuid lauljaid? Ju konkursi korraldajad tahavad värskendust tuua, pakub Helen.

Margus Vaher: mõni poolfinaali pääsenud lugu oli allpool arvestust

"Mõned lood, mis jõudsid "Eesti laulu" kahekümne parima hulka, olid minu arvates alla igasuguse arvestuse. Ma ei hakka nimesid välja tooma, kuid pani inimesta, kuidas mõni lugu, mis oli nõrgalt produtseeritud ja kehva kontseptsiooniga, üldse välja valiti," kommenteerib laulja Margus Vaher tänavusel laulukonkursil "Eesti laul" edasijõudnud laule.

"Hoolimata aga sellest, et mõne loo pääsemine poolfinalistide hulka oli kummaline, leian, et žürii oli siiski adekvaatne ja üldiselt usaldan nende maitset," räägib kahe ingliskeelse lauluga edasipääsu üritanud, kuid poolfinaali ukse taha jäänud Margus.

"Loomulikult mul on kahju, et ma ei pääsenud väljavalitute hulka, sest oleksin tahtnud neid kaht lugu laiema publiku ette tuua. "Eesti laulu" mõte ja eesmärk ongi see, et artist saab oma muusikat tutvustada, võitmine ei ole kindlasti peaeesmärk," usub laulja.

Küsimusele, kas ta osaleb konkursil ka järgmisel aastal, vastab laulja: "Ei ole praegu kindel. Eks vaatab, aasta on päris pikk aeg."

Heidy Purga: konkurss tutvustab uusi artiste ja näitab ka niinimetaud raudvara

"Eesti laulule" saadetakse igal aastal palju lugusid. Enamik on vähetuntud või tundmatute artistide ja autorite looming. Aga ka tuntud nimesid on jagunud poolfinaalidesse ja igal aastal ka finaali," arutleb "Eesti laulu" peaprodutsent Heidy Purga.

""Eesti laul" on ainulaadne popmuusikasündmus, mis toetab vägagi kohalikku skenet ning aitab kaasa artistide tutvustamisele ja käekäigule. Praegu on läinud üsna hästi, sest igal aastal on meil sellest ettevõtmisest tekkinud täiesti uusi säravaid esitajaid, kes aitavad oma loominguga mitmekesistada olemasolevat valikut. Samas on alati leidunud ka sellist niinimetatud raudvara, kellele kaasa elada.

Igal aastal on jäänud tuntud nimesid 20 edasipääseja joone taha ja nii mõnigi kord on žürii olnud neist valikuis üskmeelne. Kindel on see, et milline iganes see valik lõppkokkuvõttes on, esineb kellegi jaoks žürii töös ikkagi puudujääke."