Getter Jaani: koolis noriti mind paksuks ja lehmaks (74)

Ei téa, mis jutt siis veel tulema hakkab, kui Getter jõuab Heidi Tamme vanusesse.

Mis jutt see veel on? Kooli ajal oli Getter üks popimaid neiusid üldse. Väljamõeldis!

tänapäeval ikka igas pere olemas teler ja kel soovi vaatab sealt saateid, öhtuleht ei peaks kordama nähtut. Aga laisad teised seal, ei viitsi omal algatusel teemasid otsida!

Mis mõttes noriti?

Mida kõike Getter nüüd saavutanud on ja kus on need kiusajad? Getterit piinati puhta kadeduse pärast! Ise ka koolivägivalla all kannatanud, teatud mõttes teevad need kannatused tugevaks, kuid valu jääb ikkagi, kui teatuid asju unustada ei saa. Mina olen muutnud kõik läbielatu enda jaoks edasiviivaks jõuks, et saavutada edu oma tegemistes. Eks vahel tuleb kõik halb meelde, kuid peab tunnistama, et need kiusajad on elu hammasrataste vahele jäänud :)

Tänapäeva kuulsused pingutavad väga kõvasti oma jutuga üle, sest see on vajalik promomiseks.
See ei huvita kedagi, et niimoodi kisutakse tõeliste kiusamise ohvritel vanad haavad veritsema.

See kiusamise n-ö promomine kui mingi moeasi. Keegi ei mõtle, et keda tõsiselt kiusatud-nii pekstud, tahvlilapp kraevahele tühjaks väänatud, pinal-vihik soditud, IGA päev jalanõud ära peidetud.

Nüüd on siis kombeks "kiusatava" rolliga uhkustada.
Tõeline kiusatu on omadega nii läbi, et ei suuda sellest aastaid rääkida, veel vähem esitada enda promomiseks.
Pealegi sellised avalused teevad neile, keda päriselt on kiusatud, tõsiselt liiga, kisuvad vanad haavad lahti.
Olin ise 30 aastat tagasi mõnitamise ohver ning see oli õudne. Koolis 20-30 õpilast korraga karjusid lollusi. Väga häbi oli ja piinav.
Kõik see tekitas minus tunde, et olen kõlbmatu, alaväärtuslik, ei sobi teiste sekka, olen see kõige viimane. Häbenesin ennast selle tulemusena palju - palju aastaid hiljemgi.
Seetõttu teeb väga haiget, kui nii kergekäeliselt nimetatakse igasugust tögamist kiusamiseks.
Tõeline kiusamine hävitab su, teeb täiesti tümaks, et hakkadki uskuma, et sa ei kõlba kuhugi ning oled kiusajatele võlgu, et sa paljalt oma olemasoluga neid rüvetad.
Tunned süümepiinu oma olemasolu pärast, tohutut häbi ja sa ei suuda ja ei taha sellest aastaid rääkida.
----
Milleks tekitada nende promomistega tõelistele ohvritele selliseid piinu ? Kas ikka peab üle laipade minema ?

Getter, miks Sa kunagi oma teisest vanaemast ei räägi. Või ei ole nii uhke ja on lihtne õpetja.

Selline asi on paratamatus ega kao kuskile kahjuks. Iseenesest on ju enamus inimesed sellised, kes on koolivägivalda tunda saanud. Tuleb osata enese eest seista!

Millal neiu paks oli ? 17a oli väga sale ja väga ilus.
Liialdab väga kõvasti, see neiu ei ole seda moodigi, et endale halvasti öelda laseb.
Enesekindel ja kõrge egoga, ei lase ta küll endale pähe istuda.

minul on nooruses väga vedanud, sest õppisin ideaalilähedases väikelinna koolis, tänu direktorile ei julgenud meil keegi kaasõpilasi kiusata, sest pandi terve kooli ees andeks paluma ja mõjus vähemalt pooleks aastaks, kahju, et tänapäeval peavad lastekaitse nunnutajad sellist asja traumeerivaks
oma laste ja lastelaste kasvatamisel olen mõistnud kui kohutavad tagajärjed võivad kiusamisel olla kiusajale, selleks , et kiusata peab hinges olema palju rumalust ja kurjust, rumalus kasvab välja ja kurjust hakatakse häbenema kuid mitte kõigil pole see nii
olen mõistnud, et mõnedel juhtudel võib sadism nii sügavale hinge jääda, et hakkab nõudma pidevat väljaelamist ja kõige ohutum koht seda teha on algklassid - laps ju ei mõista veel miks õpetaja temaga riidleb, ju siis on tema rumal
olen sellise algklasside õpetajaga kokku puutunud 70date lõpul Tallinna 20.Keskkoolis , õpetaja R (olgu pealegi muld talle kerge) kes läks näost lausa särama kui "minu murelapsest" rääkis ja loomulikult ikka terve klassi ees , kord juhtusin nägema kuidas ta vaatas pealt kuidas kaks poissi peksid jalgadega kolmandat kes maas kükitas ja kätega pead varjas, mitte ühtki sõna ega keelamist, siis mõistsin - see õpetaja oli mitte lihtsalt tundetu ja taktitu tümikas vaid teadlik sadist
ka selliseid on rikkumas korralike pedagoogide mainet, seepärast tuleb väga tõsiselt suhtuda lapse kurtmisse, et õpetaja ütleb halvasti kõigi kuuldes

Käisin teises või kolmandas klassis, kui minust 3kl. ees õppiv poiss hakkas vahetundidel kiusama. Püüdsin küll peitu-varju jääda, aga leidis ikka. Ükskord klassis jälle ja mina suures vihahoos lükkasin ta pingi vahele lõksu ja peksin rusikaga näkku, see oli pärast parasjagu jube. Suuremad poisid tirisid mu eemale ja sellega lõppes minu kooli vägivald.
Getter oleks võinud ikkagi mõne nime öelda.

Ei saa sellisest väljendist aru. Eesti keeles on korrektne öelda, et noriti minu käest midagi, või noriti minu kallal, sõimates mind lehmaks. Ehk noriti - mida tehti? Paksuks ei saa kedagi norida, lehmaks kah mitte, küll aga norimise käigus saab kedagi niiviisi kutsuda, nimetada, sõimata.

kujutage ette -mind ei kiusatud ja ise ka ei kiusanud-----nüüd kahetsen.....
ei saagi millestki ajakirjandusele rääkida...

kas ta arvab, et see joga on plaadimüügil abiks? kahtlen

Te kiusajad olete oma käitumise poolest teistest erinevad.

Mina olin koolis pikk ja peenike. Mulle ütles üks noorema klassi tüdruk 2 korda makaron. Oma klassist üks tüdruk kondikribu paar korda. Ma ei solvunud. Mõned korrad öelda ei olegi midagi hullu.
Minu pinginaaber oli väga paks. Meie klassist ei narrinud teda keegi. Vahetunnis üks noorem poiss ütles talle pontsik mõned korrad. No näete , neid narrijaid on vähe teiste hulgas. Aga kes palju kiusab, sellel on omal peas midagi viga, näiteks käitumishäired. Käitumine on neil teistmoodi, nii, et vaadaku iseennast.

mina arvan, et Getter teab küll piisavalt koolikiusamisest. Olin ise samas seisukorras, aga mitte paks väid ülikõhn. Kooliaja üks ainsam poiss kutsus mind skeletiks. Ja nii ta mul järel käis ja tänitas. Tol ajal õlis koolikottide tugevdusteks koti sisse õmmeldud vineeriribad. Kord enne koju minekut olime garderoobis " silma silma ja hammas hamba" vastu, teema ikka sama. Ja nii ma talle oma ranitsaga virutasingi, poiss (minust peajagu pikem ja turskem) pani jooksu, vineeririba oli katki ja edaspidi rahu majas. Ma ei õigusta vägivalda, aga ma ei kahetse tänapäevani, et talle ikka südamest virutasin. Inimene ei saa valida, on ta kõhn või paks, kasvueas tuleb kõike ette. Ma teeksin hoopis meediategelastele ettepaneku, et nad tiriksid kaamerate ette need kiusajad, ahistajad jne.ja nende vanemad. Miks nad ikkagi nii teevad ja kas suureks saades on neist inimene saanud või jäävadki ahistajateks, väljapressijateks, valetajateks jne. Teie, kes te olete olnud kiusatud, te ju ometigi mäletate nimesid? Mina kahjuks paljastada enam ei saa, surnud on nii kiusaja kui ka tema vanemad.

ma arvan et see laps ei tea tegelikust koolikiusamisest midagi,oli lihtsalt õrna hingega

Vaatasin viimast Klipijahti. Tahaks ka kohe norima hakata.

Aga sellepärast nad sind kiusasidki, kuna nad tajusid, et oled rohkem väärt ja andekam kui nemad. Roheline kadedus, mis muud .

Vaadates neid esimesi sarkastilisi kommentaare jäin mõtlema, et osad kooliaegsed kiusajad jäävad vist eluks ajaks sisemiselt ebakindlateks, madala enesehinnanguga kiunu- ning kiusupunnideks...

nyyd sa polegi enam paks ega lehm vaid ilus lill

Kui ÕL ja Delfi kommentaariume lugeda, siis paistab, et suur osa koolikiusajaid on sinna kogunenud ja jagavad anonüümselt verbaalseid hoope edasi.
Head ja sõbralikud inimesed nagu Getter saavadki peksupoisiks. Kalgi südamega lapsed sõidavad nõrgematest üle ja naudivad seda. Praegu need kiusajad on ilmselt kadedusest rohelised Getteri edusammude pärast.

Getter, küll koidab päeva, kus halb mälestus sünnitab positiivse peegelpildi. Aastatega õpid andma saastale andeks, kuid mitte unustama, Usu, elus tekib olukordi, kus sina võid nende inimeste üle kohut mõista ja see on palju valusam tagasilöök.
Keskkoolist möödas 15 a., mis või kes on saanud meie kooli kiusajatest? nad on elult palju peksa saanud, ujuvad siiani vastuvoolu.

Kiusatavad saavad haiget, aga kiusajad ise ongi haiged, just viimastega tuleb tegeleda, et mis neid vaevab. Aastaid tegeletakse mingite reformidega, aga kiusamise probleem, mis hävitab paljude lapsepõlve, on nagu mingi tühine probleem. Sel teemal tuleb õpetajaid ja õpilasi harida, sellele peab lõpp tulema.

No pigem narriti ikka selle pärast, et tegu on ilusa inimesega. Oli kade vaadata. Aga üldiselt- see kiusamine on üks kummaline tegevus. Mina näeksin, et televisioonis, mõnes saates, üksipulgi harutataks lahti kiusajate ja kiusatavate nö. sisu. Lastel on kõvasti kasu sellest, kui räägitakse asjast ausalt, mitte üldiselt ja läbi lillede. Sama võiks teha ka koduvägivalla puhul. Kas siis spetsialiste ei ole? Üldse oleks abi, kui asjadest räägitaks sisulisel, mitte mingit roosat ila produtseerides. Stiilis lapsed on kõik nii head ja lapsepõlv on kauneim aeg elus jne, jne. Selline roosamanna pakkumine just tekitab problemaatilistes oludes olevatele inimestele alaväärsust ja meelehärmi. Et miks minul ei ole. Vist viimases naiste ajakirjas oli tore artikkel jõuluaja üksinduse kohta. Väga asjalik lähenemine.

Kuulsusel ei ole piire...

narrijad koos.
Mille toredaga te silma paistate?
Kui nii ägedad olete, pange juba oma nimed ka.

kadedus ei ole nüüdki veel kadunud. need õnnetud, kes ei ole kuhugile jõudnud on eriti leilis.
edu sulle ja su sõpradele.

Getter, püüa see kole kooliaeg unustada. Vii oma vastikule pimedale ja kurdile klassijuhatajale jõulukingiks oma uus album-äkki saab aru.