Kirjad iseendale õnnelikuma iseenda nimel

Endale kirja kirjutamine on psühhoteraapias üsna levinud võte. Kuid samas pole see sugugi lihtne ülesanne – enda nõrkusi ja tugevusi teades iseendale ausalt ja avalikult kirjutada on üsna suur julgustükk.

Sestap on ka Tiina Jõgeda koostatud raamat „Kiri iseendale. Mida ma tean nüüd“ (kirjastus Hea Lugu) üsna julge ettevõtmine. Kakskümmend tuntud eestlast said selle raamatu jaoks ülesande kirjutada 18-aastasele iseendale, pöörates pilgu ühtaegu nii kaugesse minevikku kui ka sügavale iseendasse.

Et eestlase loomuses ei ole oma sisemust maailma ees laiali pillata, on ka raamatusse jõudnud kirjad suuresti üsna üldsõnalised. Palju oli trafaretseid soovitusi, mida selles vanuses inimestele ikka puistatakse. „Ela ja unista suurelt, tee palju tööd ja naudi seda, jää ikka iseendale kindlaks, armasta,“ on vaid mõned neist. Kahtlemata on needki õpetussõnad tarvilikud, kuid mäletan täiesti kindlalt, et 18 aastane nooruk võtabki neid kui tüütuid soovitusi vanainimeste suust.

Pärast raamatu läbilugemist teeb see natuke nõutukski, sest raamatus esindatud eestlaste nimekiri on ju muljetavaldav (teiste kõrval näiteks diplomaat Marina Kaljurand, ettevõtja Tiit Pruuli, kirjanik Viivi Luik, ajakirjanik Mihkel Kärmas, kohtunik Julia Laffranque, rokkstaar Jaagup Kreem ja jalgadega maalija Tiia Järvpõld) ja neil kõigil on kahtlemata öelda palju-palju rohkem, kui sellesse pisikesse teosesse kirja sai.

Samas leiab igast kirjakesest midagi just sellele inimesele omast. Tema eluteest, kogemustest ja tegevustest. Ning asjadest, mis 18 aastasena võivad olulised näida, kuid tegelikkuses tulevikus oma olulisuse minetavad.

Mõistagi ei saa raamatus mööda ka saatusest, millel on meie kõigiga omad plaanid. Mõnikord mitte kõige leebemad. Aga nii mitmedki lood kinnitavad: raskustest ülesaamiseks tuleb minna lihtsalt edasi ja uskuda imedesse. Ja nagu nendib raamatu koostaja eessõnas: imedesse uskumise võime kuulub kohe kindlasti universaalsesse edu ja õnne retsepti.

Igal juhul võiks selliseid raamatuid elama innustamiseks ilmuda veelgi. Et oleks võimalik end kõrvutada teiste toredate eestlastega ja saada neilt oma eluks jõudu ja inspiratsiooni.

Ning veelgi enam võiks see raamatuke innustada igaüht kirjutama kirja iseendale, kas siis mineviku minale või hoopis tulevikku aastate taha. Kiri iseendale võib igaühele üllatusena välja tuua just selle mina, kes ikka veel oskab unistada ja panna julgema teha endale meeldivaid asju.

Nii, et tulevased kirjad iseendale räägiksid veel õnnelikumast iseendast.