Kristel Aaslaid võitleb palaviku ja haige kurguga: "Lõpunoot läheb kaduma." (6)

Enne kolmapäeva polnud Kristel, kes kehastub finaalietteastes printsess Elsaks multifilmist "Lumekuninganna ja igavene talv", oma lugu korralikult läbi laulda saanudki.

"Hääl lihtsalt katkes ära. Ilmselt said stress ja talveilmad kokku ja mõtlesid mulle käru keerata," räägib ta.

"Paanikaks siiski põhjust ei ole," rahustab Kristel. Nüüd on enesetunne juba natuke parem ja hääl võimaldab lauldagi.

"Enamik tuleb kenasti välja, aga lõpunoot läheb veel kaduma. Eks paistab, kuidas see pühapäeva õhtul välja tuleb. Veel on aega," ütleb ta optimistlikult.

Kodus voodis vedelemist pole ta endale lubanud. "Kui saaks seda teha, oleks hea, aga proovides tuleb käia ja muu elu vajab ka elamist," sõnab Kristel, kes võitles haigusega iseendaga teeõhtuid pidades.

"Lisaks on mul kodus olemas mingisugused kurgurohud ja -siirupid ja Neoangin, kannan salli ja mütsi. Kõige hullemate raviasjade poole ma veel ei pöördunud."

Lugu on vokaalselt nõudlik

Kristel tõdeb, et tal on olnud elus hetki, kui 39kraadise palavikuga tuleb veeta pikad päevad tantsutrennis, ning kõrge temperatuuriga on ta lavalgi käinud. Kõrge palavik tema sõnul nii väga ei häirigi, aga 37 kraadiga on keha loid ja vastik on olla.

"Padjaklubi" näitlejana tuntud neiu sõnul on ühest küljest hea, et finaalis tuleb laulda vaid üks lugu, mitte anda terve kontsert – siis saab end enne etteastet lihtsalt selleks kolmeks minutiks maksimaalselt kokku võtta. "Teisalt oli mul ikka vaja ju see kõige keerulisem lugu valida," ohkab ta.

Vokaalselt on laul tema sõnul tõeline väljakutse: "Seal on tugevad kõrged noodid, mida ei saa laulda falsetiga, vaid tugeva rinnahäälega. See on väga jõuline lugu ja võtab vokaalselt päris läbi."

Kristel valis puremiseks nii keerulise pähkli osalt seepärast, et ei tahtnud minna finaali käega lööma. "Ma arvan, et on mõistlik oma elu vahel raskeks teha, aga nüüd mõtlen, et äkki seekord tegin liiga raskeks," muigab ta.

Disney mullust animafilmi "Lumekuninganna ja igavene talv" nimetab ta oma lemmikmultikaks. "Kui ma seda multikat esimest korda möödunud aastal nägin, armusin sellesse kohe," kinnitab Kristel.

"Minu meelest on ajast ja arust arvamine, et multifilmid on lastele. Mulle meeldib seal see imede värk ja lapsemeelsus – see on midagi, mille inimesed täiskasvanuna ära unustavad. Tore on vahel võlumaailma sukelduda ja end sinna peita," leiab ta.

Kuigi Elsa on muinasjutu­tegelane, samastub Kristel temaga pisut. "Ta tunneb, et peab olema keegi teine ega saa olla päris tema ise. Tema lugu räägib sellest, et ta ei varja enam oma tõelist olemust, aga minul on justkui vastupidi. Mul on vahepeal tunne, et äkki ma peaksin end vahel tagasi hoidma ja natuke sissepoole elama," kõrvutab Kristel, kes loodab, et mõtleb selle etteastega siiski ümber ja jääb selleks, kes ta on.