Lauri Liiv.
Inimesed
6. detsember 2014, 08:00

Lauri Liiv: pärast Parrikut, Rihannat ja Leontjevit ei saa paroodiapedaali rohkem põhja panna (3)

"Kui Georg Ots välja jätta, siis ei olnud mul seni palju võimalust ennast vokaalsete numbritega näidata. Pigem olin ma tola rollis, mis oli väga tore – ma nautisin iga hetke sellest täiega. Aga pärast Maie Parrikut, Rihannat ja Valeri Leontjevit ei ole eriti võimalik paroodiapedaali rohkem põhja panna," seletab Lauri Liiv, miks tema valik langes Kanada hõbekõrile Michael Bubléle.

Lauri usub, et on kõik ära näidanud, mis ta paroodiavallas teha suudab. Sestap tahab ta nõudlikus laulunumbris oma häält proovile panna. "Michael Bubléd võiks olla vokaalselt põnev teha. Ta on väga-väga hea vokalist, kes on ka üdini maitsekas ja stiilne. Bublé on ka üks kõige vabamalt publikuga suhtlevaid artiste," kiidab laulja kanadalasest kolleegi.

Tegi Johansoni ja Parrikut kõrge palavikuga

Bublé pole aga alati vaimukusi pildudes oma kontserte komöödia­etendusteks muutnud. "Võiks eeldada, et see on tal kaasa sündinud, aga kui ta omal ajal avastati, siis ma lugesin, et kuigi kõik said kohe aru, kui suurepärane on tema hääl, oli tema suurimaks miinuseks see, et ta ei suutnud üldse laval olla. Ta ei osanud istuda ega astuda, ei saanud lugude vahel praktiliselt sõnagi suust," räägib Lauri.

"Bublé tiim palkas treenerid, kes talle lavalist olekut õpetasid. Raske on uskuda, et selline mees on alguses olnud nii lukus."

Lauri kinnitab, et tema riiulist leiab mitu Bublé plaati, mis sobivad kuulamiseks väga erinevatel puhkudel: "Olen tema muusika tihti mängima pannud, kui mul on kodus pidu. Samas on tal kurbi lugusid, mida on ka mingitel hetkedel väga nauditav kuulata."

Näosaate raskeimaks katsumuseks peab Lauri viienda ja kuuenda saate salvestuspäeva, kui tal tuli kõrge palavikuga jäljendada esmalt pärimusmuusik Jaak Johansoni, seejärel pungimemme Maie Parrikut. "Päev oli pikk ja seda oli päris raske läbi vedada," tunnistab ta.

Külmetus hakkas tunda andma päev varem. "Õnneks ei mõjunud see häälepaeltele ega seganud laulu esitamist. Tänu palavikule ei olnud mul suurt närvi sees – olin lihtsalt nii soss," ütles Lauri pärast Johansonina saadud saatevõitu.

Kui esimene etteaste oli istuv, siis Parrikuna keerles ta laval juba üsna särtsakalt. "No eks ma ole professionaal, ma oskan muljet ka jätta," muheleb Lauri.

"Tegelikult ei läinud mu olemine õhtuks paremaks, aga sellistes olukordades peab sundima ennast positiivselt mõtlema, võtma end maksimaalselt kokku ja panema sellesse ühte numbrisse kogu allesjäänud energia. Kui oskad energiat kanaliseerida, siis on lõpptulemus äge vaatamata sellele, et oled haige. Publik ei tohi seda näha!" rõhutab laulja.

"Tavaliselt on nii, et kui sa oled sunnitud haige peaga kontserte või etendusi andma, siis motiveerib aju sind ennast kokku võtma ja need numbrid ära tegema. Aga tagasilöök, mis pärast pingelanguse käes tuleb, on selle võrra natuke suurem," tõdeb Lauri, kes maadles tõvega ka paar salvestusjärgset päeva.