Turba Keskkoolis tuli uhte pidi ringi ka kondida.vot see oli tase.Tegid 10 min uhtepidi ringe.Seista ei tohtinud,olid ajad.Mina ei suutnud suus pidada ja sain pika puuga.Nuud kus Maailm vajab ise motlevaid inimesi ,olen tanulik.Kuigi kooliajal sa ei tohtinud erineda.sul ei tohtinud olla OMA aevamust,kasvaski selline ENSV hall mass.kool labi ja pased perre,korter kolhoosi poolt,haa haa haa
mõni li.sakas naine peaks rohkem arvestama sellega, et mehed on erinevad ja siis oma narkokaupmehe kõrvalt rohkem neid teisi panema. nii et väikesed lapsed emata. tase!
Naiserahval ehk õigus, aga lapsele siiski antakse kodust algene tarkvara kaasa, Kes kuidas lapsi õpetab, mõnel arusaam ,õige see ,et vabandust paluda vaja polegi. Lapsi ikkagi võtab omaks kodus õpitu. Ja sellega ka arusaam , et tema jaoks on kõik lubatud. Ja nii need vaesed õpetajad hädas on nende hästikasvatatud lastega . Ja süüdi ikka õpetajad. Kas see palk ikka aitab , hullem kui see õpetaja on sunnitud eriala vahetama Ja pealesunnitud asjad edu ei too, laps saab hilisemas vanuses isearu, mis talle vaja on ja siis on ta suuteline ka 'õppima ,mis jäi vajaka. Pigem vaja teda proovida aidata ,mitte sundida. Ja kas seda peab tegema siiski õpetaja või lapsevanem?
Olengi individuaalselt lähenenud4. detsember 2014, 21:49
On üks lapsevanem, kes on kogu aeg toonitanud, et tema laps vajab individuaalset lähenemist. Õpetajana iegin palju individuaalset tööd selle lapsega, et teda toetada, vanem kodus oli püsti hädas, sest teda ta järeltulija üldse ei kuulanud. Aga nüüd on algklassi aeg läbi ja see individuaalne laps on tegelikult suures õpiraskuses, sest ootabki kogu aeg, et talle tuleb läheneda individuaalselt, aga--
Mulle küll meeldis see Ülesküntud uudismaa,sai ikka palju naerdud lollide venelaste üle.vastik oli hoopis Väike maa,mis jäigi lugemata.Huvitav kuidas suutsid 60-datel õpetajad lapsi õpetada individuaalselt,kui tol ajal polnud neil palka ollagi.Mu mate õps võttis 3-4 matemaatikas nõrka oma koju ning tegi meile algebra ikka väga selgeks.See õpetaja oli ikka super,nüüdsed ainult vinguvad oma palga üle.
Siis võta ja loe uuesti, siis saad ka lõpuks teada kus riigis ikkagi tegevus tegelikult toimus. See, et see riik oli tollal Liiduvabariik, ei puhu pilli.
nt kui mulle ei meeldi lugeda, kas ma võiks siis jätta Hamleti lugemata? kas arvestakse minu eripäraga, et ma ei taha seda raamatut lugeda? see on mulle raske, raskesti arusaadav, mõte läheb uitama ja ma ei suuda keskenduda sellele raamatule. kas Timmer peab sellist individuaalset lähenemist silmas?
Lastekasvatamine teema hakkab juba esimesest eluaastast, ja Saksamaal näiteks on välja tõõtatud salajane programm ,mis hakkab juba pihta varajases eas. Ja nagu aru saate asi toimib, Vajame ju kuulekaid lapsi tulevikus ,siis hakkab ka riik õitsema. Kellegile pole tarku vaja . Aga niipalju kui mingi eriala jaoks vaja .Mis meie õpetajatest tahta ,teevad nii palju kui selle väikse raha eest saab. Lapsi sundida ja arvata et kasvatame head lapsed . Vaevalt küll ,nad kasvavad ikka ise ja saavad ka aru mida ma ise tahan. Ehk suunates natukene ja ise selleks tuleb hakata õppima. Oleneb ju kõik ka õpetajatest ,nende vaimsest arengust. Tahmisest midagi parandada siin elus , seda ehk tulebki teha laste pärast.
Timmeril on täitsa õigus et lapsi võetakse ühe mõõdupuuga ja kas on üldse niipalju vaja pähe tuupida kui praegu nagu näiteks 15-20 venekeelset sõna või inglis keeles.Kas sina nujaah oled täitsa võhik et ei tea mis koolis toimub
suurem palk jah, aga ega see ei lahenda probleemi, kui järjekordne uus õppekava tuleb ilma õppematerjalideta. Või on õppekavas ette nähtud teatud meisterdamised, aga materjali peab õpetaja organiseerima. Teiselt poolt ei muuda tasuline õpe laiska usinaks ega lolli targaks. Raha on ülimalt oluline, kuid raha üksi ei ole lahendus. Muidugi, osta saab kõike. Timmergi võib vabalt internetist doktoridiplomi osta.
Õpetaja 33.a. pedagoogilise staažiga.4. detsember 2014, 19:29
Lugupeetud Kirsti! Soovitan Teil korrata oma koolituse kursust, ainult kaasaegses vormis ja siis haarake juhtohjad ning hakake õpetajaid juhendama. Tänan!
Mida Nujaah õpetaja tööks üleüldse arvab? Tal pole vist vähimatki ettekujutust sellest. Ikka sama asjatundmatu ja kulunud jutt - mis neil pedagoogidel viga, kerge töö, soe tuba ja poolest päevast vabad ja korralik palk ja kolm kuud puhkust jne jne Mine ise kooli ja testi, mitu tundi või päeva seal vastu pead täie vastutusega. Eemalt on hea ju luulutada.
Teeks tunni pikkuseks 30 minutit ning klassid 60 last. Ja paneks õpetajale kohustuseks ka tunni jal igale lapsele kampsun kududa, Kirsti Timmer. Vanast peast hakkame kõik nats ... Ja siis kui Su lapsed ülikooli taavad sisse saada, teks ka sissesaamisel erinevad katsed?
Olen kehalise kasvatuse õpetaja. Kui võimlas on 20 last ja ma pean iga ühe individuaalseid eripärasid ja huvisid arvestama siis kuidas see saab reaalselt igapäevaelus toimida? Midagi pole teha kaugushüpet on vaja ikka teha, kas see siis meeldib õpilasele või mitte,
Tuleb kõigil hüpata kaugushüpet aga kõik ei suuda hüpata rekordeid. Mõni hüppabki alla 3 meetri. Viiendas klassis pidin kooli vahetama, Seni polnud ma eriti suusatamas käinud. Kohe esimestel tundides saatis õpetaja mägedesse suusatama. No kui mäest üles veel sain siis alla tulin sellili ja ühe oksatüükaga lõhkusin selja nii ära, et veel 25 aastat hiljem annab tunda. Keskkoolis aga oli selline õpeteja, kes oli alles ülikoolist tulnud ja lähenes lastele iindiviuaalselt. Võrdles õpilase tulemusi varasemate saavutustega. Ka oli oluline, et õpilane teeks tundides kaasas ja 5 said need, kes olid terve veerandi tundides käinud.
kuule kehalise kasvatuse õpetaja, mõtle nüüd natuke laiemalt asja. loomulikult kõik 20 last hüppavad kaugust, aga hindamisel ei oleks ju raske tähele panna lapse võimekust. täpselt nagu iga üks meist ei ole matemaatik, ei ole me kõik ka ühesuguse kehalise võimekusega. igale ühele on aintud oma anded ja kahju et kool neid andeid piirab tekitades lastes hirmu tulemuste ees. keegi ei julgegi oma ala leida milles tulevikus edukas olla kuna lapsed teavad juba maast madalast tänu hindamisele et kui teed nii nagu peab siis on hästi. ja siis sinna otsa veel mure et kui ma milleski tugev ei ole siis pean kogu oma närvi selle sisse panema et ikka läbi saada, selle asemel et keskenduda oma tugevustele ja teha teisi asju kaasa ilma hirmuta ebaõnnestumise ees.
Kehalises kasvatuses ja mitmes teises aines ei pand juba mitu aastat tulemuse põhjal hindeid. On selline asi - kujundav hindamine. Meie külakoolis see küll toimib. Tooge lapsed maale kooli. Siin on võimalus pöörata õpilastele individuaalset tähelepanu. Kes tõukab kuuli, maadleb või mängib kabet. Tõsi, meeskonnamängudega on probleeme. (Sealjuures on meie praeguste õpilaste hulgas 3 Eesti meistrit.)
Minu kooliajast ongi jäänud meelde võimlemisõpetajad, kes olid alati väga tigedad. Las laps hüppab kaugust, aga kui mõni on nõrgem, kui teine, siis pole vaja mõnitada.
Oi seda õpetajate vingu, mis nüüd tuleb, et ikka palk väike ja elu raske ja kuidagi ei saa paremini. Hakake tööle pedagoogid,sest mida külvate seda ka lõikate.
äkki need riiklike õppekavade loojad ja riigieksamite loojad võiks aru saada, et inimesed on erinevad ja kõigile pole mõtet kõike õpetada. kogu see hariduselu vajab reformi. ja seda alates õppekavadest.
Timmer peaks selle loo suunama haridusministeeriumisse, mitte koolidesse. Nemad ei saa midagi teha. Muuta tuleks siis näiteks algklasside õppesüsteemi. Tegelikult olen ise ka ammu mõelnud, et esimene kuni kolmas klass võiks olla vabam ja mängulisem, et õpetajatel ja lastevanematel jääks nn vaatlusaeg, kus oleks näha, milles mis laps tugev on. Ja vastavalt siis edasi lapsi suunata.
Kuni kolmanda klassini vaadata ja mängida? Äkki siis juba põhikooli lõpuni? :D Milleks üldse lasteaed on? Juba seal on väga hästi aru saada kellele meeldib joonistada, kellele laulda või kellele arvutada. Kool olgu ikka õppimise jaoks. Või keda me oma lastest kasvatada tahame? Mingeid saamatusehunnikuid? Ärge alahinnake oma lapsi ja ärge nännutage ülearu.
Soovitan tutvuda waldorfpedagoogika põhimõtetega ja waldorfkoolide õppekavadega. Seal on esimene kuni kolmas klass mänglisem ja puudub ka lapsi stressi viiv numbriline hindamine.
"kuid tänapäeval võiks õpetajad arvestada rohkem laste isikupära ning erinevate huvidega." Ah klassis, kus on ca 25- 30 õpilast, arvestada iga lapse isikupäraga? Ööpäevas on ainult 24 tundi, vähevõitu iga lapse nunnutamiseks, nende lastevanemate meeleheaks ööpäva peaks pikendada
Oma lapse individuaalsust peavad arvestama eelkõige lapsevanemad. Tihti visatakse kogu vastutus koolile, aga see on vale. Pahatihti juhtub, et õpetaja, kelle tundidest päevas käib normkoormuse puhul läbi üle 200 lapse päevas, on lapse jaoks rohkem aega kui lapsevanemal. Aga need überhõivatud lapsevanemad on oma süütunde tõttu need kõige suuremad kooli süüdistajad ning oma lapse koolisüsteemi eest "kaitsjad". Tean, et õpetajate seas on igasuguseid inimtüüpe, aga reeglina nad armastavad lapsi ning annavad oma parima.
Kui mõned pole veel asjaga kursis ehk aru saanud, siis arvestame ikka väga palju laste ja nende võimetega. Näide: koostan igale õpilasele eraldi töö, annan ka valida vastamise vormi. Sõnade kontroll: lamp- die Lampe- лампа, klass- die Klasse- класс. Enamasti peab lauseid teadma. Ja veel- andekatele koostan eraldi kava, lihtsustatud õppel eraldi, individuaalõppel eraldi, käitumisraskustega ehk kasvatamatule eraldi, nö normõpilasele oma. Neid ongi mul terve hunnik. Üks aasta nägin vaeva, nüüd kõik olemas. Aga LAISKUS pidi ka HAIGUS olema. Nendele pole veel koostanud. Aga pole probleemi- muudkui koostame! Uuest õppeaastast jälle uus õppekava!!!!!!
nüüd kohe Riigikogusse,koos oma Pisikesega. Pärast nii tarka mõttevälgatust peaks kohe kultuuriministri koht olema garanteeritud ju. ÕL-s käibki üks klounide paraad,Ader kuulsam ,kui Timmer ju
lugupeetud lastevanemad,teil on valida,kas teie lapsest saab tulevikus ameerika stiilis jobu kes ei tea kus on aafrika või austraalia,kes imestab et piim ei tulegi poest või siis lasete õpetajatel oma tööd teha ja ei vala enda kooliaegset kibestumust kohustuslikku kirjandusse või matemaatikasse oma laste kaudu välja.aitähh. n.b! ei ole ühegi kooliga seotud
Mis need Kirsti riided antud teemasse puutuvad? Püsigem ikka teema juures. Kas on võimalik 30-ses klassis õpetada 30-l erineval viisil korraga? Õpetajad poevad niigi nahast välja, praegu pole lihtsalt rohkem võimalik. Stilisti palkamine on muidugi hea mõte, aga mõnikord ehk tuleks lapsele ka eraõpetaja palgata, kui vanem pole rahul tavakooli võimalustega.
Mina ikka vaatan ja mõtlen, et kustkohast see Timmer omale riideid ostab? Riided oleksid, nagu 1990datest pärit lip lipi peal, lapp lapi peal, mitu kihti sobimatuid asju. Palgaku omale stilist, vähemalt pidulikumaks ürituseks..lihtsalt soe soovitus.
probleemi lahenduse võti on inimliku suurusega klassikomplektid.kolmkümmend ja enam last klassis tähendab seda,et õppetöö toimub konveier meetodil.kui rahakott võimaldab siis on lahendusek erakool.
See, mis nimetus raamatute lugemisele antakse, on kooli otsustada. Kui teie koolis on kohustuslik, siis enamuses soovituslik. Noortekirjandust ilmub tänapäeval nii palju, et valik on laialdane. Kirjandusõpetaja muidugi soovitab teatud teoseid, mis on lapse harimise seisukohalt ja õppekavajärgselt olulised, mõni loeks muidu ainult kriminulle. Et laps aga loetud raamatut oskab õpetajale jutustada ja analüüsida ja oma arvamust avaldada, selle eest saab ta loomulikult hinde. Lugemisoskus ja loetu mõistmine on ju eduka õppimise alustalaks. Minu lastelastel on lugemispäevikud, mida nad lustiga täidavad. Üks on 3., teine 6. klassi laps. Kord kuus teevad õpetajad klassides kokkuvõttetunni, mida keegi vahepeal lugenud. Ei näe lapsed selles mingit kurja kohustust ja hinded on head.
Kes tänapäeva koolielu ei tunne hästi, ei maksa hakata õpetama, õigustama, targutama. Kui te tahate, et teie lapsega individuaalselt ja pikalt tegeldakse, siis võtke eraõpetaja. Teised lapsed vajavad ka tähelepanu ja õpetamist ja igaühega rääkimist. Koolis õpetaja saab igasugustega hakkama küll, kõurikute, küll oivikute, küll hüperaktiivsete küll.... Kõige raskem on hakkama saada üksikute lapsevanematega, kes arvavad, et nendest targemaid ei ole ja hakkavad heietama. Koolis siiski töötavad professionaalid, kes on ülikoolis saanud nii pedagoogikat, õpetamise metoodikat, töötamist raskestikasvatavatega jne. jne. Arst ei hakka ju targutama, kuidas õmmelda ja kuidas autot kokku panna.
Et õpetaja pekaski alati arvestama iga lapse individuaalsusega.........see et tööd palju jne ja ei jõua siis peaks õpetaja ehk ametit vahetama. On klasse kus 20 ja enam last aga õpetaja jòab., selliseid õpetajaid on palju.....olen seda meelt et õpetaja amet ei ole eluaegne kui ei saa siis võib muujale minna
Soovitan nii Timmeril kui teistel koolivõõrastel minna kooli ja võtta osa koolitundidest. Esialgu päevake korraga, kui huvi, siis ka nädal. Lihtne on laduda süüdistusi, kui ei tea reaalsust ei õpetajate, õpetamise, õppijate ega õppimise poole pealt. Laps ju vanema oma, tundke ometi rohkem huvi tegeliku koolielu vastu, kus teie laps õpib.
Mina käin nii tööl kui ka lapsel koolis tundides. Õpetaja kutsus, läksin. Hoopis teine maailm avaneb, kui nina sinna sisse pistad. Kellel pissile vaja, kellel nina tatist märg, kellel saabas kadunud, keda solvas või lõi mõni teine juntsu jne. Kõike seda peab õpetaja suutma ohjata ja lahendada koolitöö kõrvalt. Ja suudabki. Kuidas mul on aega koolis istuda? Õppisin omal ajal ise väga hästi, lõpetasin kõrgkooli ja oman nüüd töökohta, mis ei hoia mind punktis A kinni. Saan aru, et liinitöölised ja kassapidajad seda luksust endale lubada ei saa. Aga oma lapsi peaks iga vanem utsitama nii, et maksimum võimetest realiseeruks.
Minu lapsel niisamuti ja veel nõutakse mingite kokkuvõtvate tööde tegemist vms nende raamataute kohta. Ma ei tea kus koolis see koolipapa õpetab aga no minu lapse koolis tunduvad küll asjad teisiti olevat.
No ja kas on midagi halvasti.Kui pole kohustuslik,siis lapsed loobuksid üldse raamatute lugemisest.Ja raamatu analüüsimine on ka hea.arendab lapse mõtlemist ja oma mõtte väljendamist nii suuliselt kui ka kirjalikult.
Ja lugemine on üldse üks paha asi. Kommentaare lugedes tundub, et lapsed tahavad hullupööra lugeda. Nalja teete või? Loevad küll, sõrm pikal, nutikas ees. Aga miks ka mitte, võibolla loevadki raamatuid...
Õpetaja peab arvestama ... õpetaja peab lastest aru saama ... õpetaja ei tohi ... jne. Mina annaksin Õpetajatele vabad käed. Kui vaja, siis kasvõi joonlauaga vastu näppe nii et lapsel pisar silmis. Praegune poputamine viib lapsed aga õpetaja tapmiseni. Kas timmerdajad saavad sellest aru, ei usu, enne saad surnu pepust peeru!
Kirsti kirjutab õiget juttu, täpselt nii arvan mina ka. Nõutakse et lapsed peavad kõik ühel tasemel ühesuguseid asju tegema, no ei ole need asjad sugugi üldse nii, lapsed on erinevad.
Selle asja nimetus on erakool ja privaatõpe ja seda finantseeritakse vanema taskust,kas raadios saab ka nii rääkida,et arvestad erinevate inimestega,küllap ei saa ,eks ...teeme endale asja ikka selgeks.
Tundub, et Kirsti Timmer pole üldse kursis tänapäeva koolieluga. Ei pea kõik lugema ühesuguseid raamatuid. Kohustuslikku kirjandust pole ammu, on soovituslik kirjandus, kus soovitatakse igale eale sobivaid teoseid, õpilane ise valib, mida loeb ja millest arusaamine üle käib. Ja kõrgushüppes või palliviskes arvestatakse ikka lapse füüsisega. Kui laps on tüse, kohmakas või paindumatu, ei võrrelda tema suutlikkust parimate ja osavamatega. Õppimises on tänapäeval olemas nii toetusõppevõimalused, väikeklassid kui ka mööndused arvestuste, tasemetööde ja eksamite sooritamisel, on olemas diferentseeritud hindamine, individuaalsed õppekavad, lihtsustatud õppekavad, erinev õppemetoodika ja muu selline. Kui lapsel raskused, on vaja vanemapoolset huvi, mis lapse edukust takistab ja millist abi ta vajaks. Ajalehes õpetajaid süüdistada on kõige lihtsam ning oodata toetavaid kommentaare. Arenguvestluseid koolis ju selleks peetaksegi, et oma muredega ikka kõigepealt kooli pöörduda, mitte Õhtulehte. Kui on probleeme lapse toimetulekuga, on vanemal võimalus Erinevustega arvestatakse vägagi. On olemas toetav õpe ja väikeklassid
Muidu olen kõikide Teie väidete ja seisukohtadega nõus, ainult et minu laste koolis on küll kohustuslik kirjandus (tõsi küll, seda nimetatakse kodulektüüriks). Aasta jooksul on üks raamat vabal valikul, teised on ikka määratud, mõnikord saab valida 3-4 raamatu hulgast. Mitte et minul (või mu lastel) isiklikult midagi selle süsteemi vastu oleks, lihtsalt see siiski on kohustuslik kirjandus.
Lapsed juba ongi oma suutlikuse järgi rühmades.Ei ole ikka puupea tarkuriga ühes rühmas.Ja noh,kui klassis on 36 õpilast.Igaühel erinev tase,kas ikka üks õpetaja suudab seda.Kui mõni lapsevanem ei saa isegi oma ühe lapsega hakkama.Kaagutada on hea,aga tegelikkus..........Ja noh,kui lapsele peab juba algkooli haridust rahaga ostma hakkama,mis siis ülikooliga saab.Ammu on teada nende rikkurite laste kõrgharidus.Rahaga kõik kinni makstud ja pärast ikka pät,luuser või narkoman.
KOMMENTAARID (77)