Inimesed
4. detsember 2014, 07:00

Põhja-Tallinna räppar Kenneth Rüütli sai suitsukirest lahti (15)

"Ma ei kujutanud ennast enam mittesuitsetajana ettegi, see oli nii loomuomane ja õige tegevus igal vabal hetkel. Punkt," pihib ansambli Põhja-Tallinn räppar Kenneth Rüütli oma Facebooki-leheküljel. Kennethil täitus äsja ümmargune tähtpäev: poolteist kuud ilma nikotiinita.

Praegu 24aastane Kenneth Rüütli ei puutunud 18. eluaastani ainsamatki suitsu ja pitsi – agaralt kergejõustikku harrastanud spordipoisil polnud selleks lihtsalt aega.

"Ma olin täiesti rikkumata! Kuigi tunnen ka selliseid, kes on kümneaastaselt oma esimese suitsu teinud," pajatab muusik ja muigab: võib-olla on temagi see stereotüüpne näide juhtumist, et kui päris nooruses jääb midagi proovimata, tuleb lünk hilisemas eas täita.

Nii kui 18. sünnipäev peetud, tulid peale uued huvid ja seltskonnad: muusika ning kõik sellega kaasnev. Kaasa arvatud esimene sigaret. "Vastik oli," meenutab räppar tagantjärele esimest suitsupausi. "Aga kuidas sa siis ei tee kaasa, kui kõik teevad? Inimene harjub ju kõigega."

Rüütli harjus nii eeskujulikult, et peagi kulus suitsu keskmiselt nii pakk päevas, esinemistel ja muidu stressirohketel aegadel rohkem. "Mäletan neid suviseid pidusid – hommikul avastad, et ikka kaks ja pool pakki suitsu on öö jooksul ära tehtud. Häälepaelad on paistes ja toon kraadi võrra madalam."

Kennethi lemmikuimad suitsuhetked olid hommikuti: sigaret koos värske kohviga – justkui filmis – ja bussiootesuits.

Esimest korda, nii naljaviluks, üritas Kenneth pahest loobuda ühel vana-aastaõhtul: "Olime sõpradega väljas ja andsime üksteisele lubaduse. Järgmine päev tegid kõik vanamoodi edasi." Nüüdseks on Kenneth selgeks õppinud: selliseid lepinguid ei maksa kellegagi sõlmida.

Nüüdseks siiski suitsuvaba räppar mäletab eredalt ühte südamesse läinud vestlust: "Üks spordipoiss ütles mulle: muidu ma vaatan sulle alt üles, aga sa teed suitsu, see on sinu viga."

Pea viieaastasele suitsumehe staažile tõmbas Kenneth viimaks joone alla poolteist kuud tagasi. Pahe hülgamine oli sellevõrra lihtsam, et ka tema kallim otsustas samal ajal halvast harjumusest loobuda.

"Olin selle mõttega juba pikemat aega mänginud, kui läksin üks hommik Regalia poodi sigarillosid ostma," kirjeldab Kenneth tähtsat päeva. Pool konjakimaitselisest sigarillost Al Capone`i pakist sai ka tehtud, kuni küpses lõplik otsus: nüüd tuleb maha jätta!

Esimesed paar päeva olid Kennethi sõnul karmid. "Tuleb saada mürk verest välja, palju liikuda ja palju vett juua," teab ta nüüd omast kogemusest, et suitsust loobuja peab rinda pistma võõrutusnähtudega: rögastamine, iiveldus, nõrkus. Pluss psühholoogiline pool: pidevalt tekkisid täitmata ajalüngad, mis tekitasid kohe ajus seose – ahah, kunagi sai sellistel hetkedel ju pläru süüdatud.