Selle aja juurde saamise all pidasin silmas ikka rõõmsat aega. Ka minu ema oli lõpus nii vaimselt kui füüsiliselt omadega läbi ning sellisena ei tahtnud ma loomulikult tema elu jätkumist. Mis siin salata, soovisin lausa, et ta piinad kiiremini lõppeksid, sest ma teadsin, et ka tema ise soovis seda.
Ajuvähk viis minu ema mõne kuuga ja ma oleks andnud KÕIK, et oleks saanud kasvõi mõne kuu kauem oma emaga koos olla... Nii et pole tähtis see, kas vähk tuleb tagasi või mitte, vaid hoopis see, et inimene sai aega juurde. Sellised katsumused panevad lähedasi, tervist ja praegust hetke päriselt väärtustama. Kes taolise kogemuse läbi on teinud, näeb elu hoopis teisiti ja seda tarkust ei suuda kahjuks miski muu peale elukogemuse õpetada.
Pisut egoistlik lähenemine. Minu isa suri kopsuvähki. Haigla tõstis ta välja, sest kui sureb haiglas, kahjustavad suremuse statistilised näitajad haigla mainet. Hooldushaiglaid siis veel ei olnud. Vähemasti mitte preifeerias. Perearst lõi käega, mõttetud koduvisiidid. Käis kuidagimoodi, formaalsusest. Too tema uus naine oli tal hooldamise juures äpu. Vanamees oli lõpu eel üsna õnnetus seisus. Soovis ise endale kiiremat surma. Ja tõtt öelda sain tema tahtmisest ka täiesti aru. Olnuks see meie riigis vaid võimalik, valinuks ta kõhklematult eutanaasia.
Kui sulle on ükskõik, siis ära lihtsalt loe neid uudiseid. Minule see naine väga meeldib ja on hea teada, et nii lootusetust olukorrast on ka võimalik välja tulla. Saagu ta terveks!
Kadestusväärne optimism ning elujõud, Aga minu suguvõsast ning tuttavate hulgast on vähk paljusid ära viinud, Kahjuks näib asi pigem nii, et inimese ning vähi vahelise võitluse võidab lõpuks ikkagi vähk. Vähki võib küll tagasi tõrjuda, vähikolde korraks-kaheks hävitada, tema arengu ajutiseks peatada, arengut aeglustada j-n.e. Ühesõnaga, ajapikendust saada. Kahel minu tuttaval ulatus see 20 aastani. Kuid lõpuks oli vähk taas jaol. Tundub, et sel haigusel on mingi geneetiline põhjus, seega - kahjuks hävitamatu.
Hea muidugi, seegi on päris suur võit. 10, 15 aastat, kui veab siis ka 20. Aga ikkagi. Pikaealisuseni (selliseks loetakse vanust 90 või enam) jõuda erilist lootust kahjuks siiski pole.
KOMMENTAARID (14)