SALAVIINA TARBIJA: hirm on, aga joon! (7)

"Olen salaviina vähem jooma hakanud, sest raha ei ole. Aga kui juba nii palju kokku saab, siis on parem natukene veel juurde panna ja poest korralikku viina osta," ütleb Tartus elav Sergei.

Hiljuti suri Tartu ülikooli kliinikumis Konguta vallast pärit 45aastane mees, kellel kahtlustatakse metanooli mürgitust. Kui pärast Pärnu metanooli tragöödiat hakati solkviina vähem tarbima, siis nüüd on sellel taas stabiilne turuosa.

Roosa kangestatud jook

Eile pärastlõunal Tartu avaturu taga plastist limonaadipudelist roosat kangestatud vedelikku joonud Sergei on viisaka välimusega 50aastane mees. Erinevalt enamikest teistest turulkäijatest ei suundu tema aga mitte kesklinna või Annelinna poole, vaid seisatab turu jõepoolses osas, kus elu hammasrataste vahele jäänud koguneda armastavad. Sergei avab kannatamatult pudeli ja võtab lonksu. Mis pudelis sees, seda ei tea ka Sergei ise.

"Eks ikka väike hirm on, kuna neisse vedelikesse segatakse sisse ei tea milliseid kemikaale ja tablette. Mõned korrad on olnud nii, et mõtlen, et kuidas on võimalik, et magasin nii kaua. Tavalise viinaga ei maga ööpäeva järjest. Siiamaani müüakse turul salaviina ja olen seda sageli ka ostnud. Aga praegu selleks enam raha ei ole. Mingil juhul ei tohiks alkoholi hinda enam tõsta, sest siis hakatakse veelgi rohkem solki ostma. Kui salaviina ja poeviinal on vaid väike hinnavahe, siis minnakse ikka poodi," räägib ta.

Ta lisab, et salaviinal on surrogaatidega võrreldes teatud mõttes kvaliteedimärk peal. "Need mehed müüvad siin turul suitsu ja viina vähemalt kümme aastat. Kui nemad solki müüksid, siis saaksid nad peksa," selgitab ta.

Ühtlasi küsis Õhtuleht Põlvamaa inimestelt, kas salaviina on liikumas või keegi valmistab ise puskarit? Vähemalt sealkandis on viinalaadsetel toodetel praktiliselt kriips peal.

"Umbes viis-kuus aastat pole seda kraami siin näha olnud. Poes maksavad odavamad viinad üle nelja euro, kes see tundmatut solki osta tahab, kui see vaid euro-kaks odavam on. Aktsiisi tõstmisel ei näe küll mõtet. Kes ostab, ostab nii ehk naa. Ainult et kallima viina puhul jääb lapsele leivaraha vähemaks. Või siis ostetakse juba salaviina, kuna see on juba tuntavalt odavam," ütleb Himmastes elav Ülo.

Tema külakaaslane Rae kinnitab, et salaviinast ega selle valmistajatest pole sealkandis juba hea mitu aastat kuulda olnud. "Täielikult kukkus see märjuke ära pärast seda, kui piiridel tugevamat kontrollima hakati."

Salaviinast pole viimastel aastatel enam kuulnud ka Mooste ja Tartumaal asuva Võnnu inimesed.

"Meil on väike koht ja teame siin kõigest kõike. Ei ole enam kuulnudki, et keegi kuskilt salaviina oleks saanud. Muidu ikka tuttavad mehed rääkisid aeg-ajalt, et näe, tõime ära. Praegu ei ole poeviin salaviinast väga palju kallim. Täiesti kindel, et kui riik vahe suuremaks teeb, siis tuleb salaviin jälle tagasi või hakatakse jälle kodus puskarit keetma. Vaevalt neid jooke siis kõige kvaliteetsematest materjalidest valmistama hakatakse," arvab Rae.

Alkoholitootjate liidu juhatuse esimees Janek Kalvi tõdeb, et 1. jaanuarist tõstetakse alkoholiaktsiisi 15 protsenti ja tõus jätkub veel ka paaril järgneval aastal. "Aktsiisi järsk tõstmine on lühinägelik. Soome viinaralli võib asenduda Läti viinaralliga, sest sealpool on alkohol odavam. Ei ole salaviin praegugi kuskile kadunud," räägib ta.

Kalvi sõnul kadus salaviin pärast Pärnu katastroofi, kuid eriti paaril viimasel aastal on taas ilmnenud märgid, mis viitavad, et see hakkab turule taas tagasi tulema. "Samuti on suur probleem, et juba praegu müüakse maaturgudel ja bussijaamaputkades piiramatult igasuguseid lõhnastatud ja maitsestatud surrogaate. Kahjuks on sellistele toodetele ostjaskond olemas."