Priit Strandberg: "Kaheksa etendusega nädal oli minu jaoks stressivaba." (3)

Möödunud nädalal oli Priit konkurentsitult Vanemuise teatri kõige hõivatum näitleja: korra kehastus Totuks lastetükis "Totu kuul", korra mängis lavastuses "Armunud kastis", kahel õhtul mängis draamas "Fanny ja Alexander" ning neljal õhtul muusikalis "Ooperifantoom".

"Ega üksi mängimine iseenesest nii koormav ole, aga samal ajal olid ka "Minu veetleva Tartu" proovid," naerab Priit, et pärast keskpäevaseid lastetükke tuhises ta proovi tegema ning alles seejärel õhtusele etendusele.

"Kokkuvõttes on see lihtsalt üks pikk päev, mis lõpuks mõjub koomiliselt. Kui aga vahele satub kirglikke hetki või vestlusi, siis on päris tore sellisesse rattasse sattuda."

Mängupausi ajal raamatut ei loe

Selleski polnud midagi traagilist, et esimene etendus tuli anda keskpäeval ja õhtune lõppes vastu südaööd.

"Sel juhul enne kella kahte öösel magama ei jää," tõdeb Priit. "Ükskõik, kui palju oled etendust mänginud, on see alati sündmus ning siis oled pärast selle lõppu elevil. See ei lase ka kohe uinuda."

"Fanny ja Alexander", neljatunnine draama, ei tähenda Priidule küll metsikut lavalist koormust, kuid tükk ise on pikk.

"Aga terve kolmanda vaatuse on vaja aktsioonis olla ning muudele asjadele samal ajal keskenduda ei saa," kirjeldab Priit, et talle ei passi etenduse ajal muude asjadega tegelemine isegi siis, kui käimas on pikem mängupaus.

Raamatusse sel ajal süveneda ei saa. "Muusikal "Ooperifantoom" on füüsiliselt väsitav, meil on seal intensiivsed numbrid.

Pealegi pannakse mulle grimmis pool kilo liimi näkku ning seda saab maha vaid viinaga, 20 minutit hõõrud pärast etendust viina näkku, et grimm maha tuleks."

Töine, kuid heatujuline nädal

Lõpuks ei murdnud tihe nädal mingilgi moel näitlejal konti.

"Kui on teada, miks on lavastus tehtud, miks pean ma kell 12 lastetükki mängima, siis see tiivustab ning muutub positiivseks energiaks. Kui aga ei ole selge, miks ja milleks, siis on halb tunne ning tekib stress – töö muutub automaatseks ja seeläbi tühiseks. Ning tekib küsimus, miks pean ma oma aega laval veetma nii, et teised seda vaatavad."

Tagantjärele ütleb Priit, et omal moel oli töömahukas nädal tema enda jaoks üks viimase aja stressivabamaid viimase poolteise aasta jooksul.

"Suvel mängisime "Segajaid" ja "Kajakat", pärast seda olin Elmo Nüganeni filmi "1944" võtteil, "Ooperifantoomi" proovidesse jõudsin kolm nädalat hiljem kui teised ja paralleelselt tegin kodus remonti," jutustab ta hullumeelsest ajast, mis nüüdseks on õnnelikult lõpule jõudnud.

"Nüüd sain korteriremondi valmis ja see kaheksa etendusega nädal oli minu jaoks stressivaba, mul oli hea tuju ja hea olla."