SOOLO: Juulikuine «A Cappella Academy» päädis kahe lõppkontserdiga, kus laagris moodustatud ansamblid Pentatonixit soojendasid. Grettel laulis mõlemas oma ansambli loos solisti. Foto: Tory Stolper
Kais Allkivi 24. november 2014 07:00
Abiturient Grettel Killing, kes on neli aastat juhatanud oma popvokaalansamblit 2Loud, pääses suvel ainsa eurooplasena Los Angelese noorte muusikalaagrisse "A Cappella Academy", mida vedas hetke populaarseim vokaalgrupp Pentatonix. "Kui sain kirja, et olen nende 7% hulgas, kes välja valiti, mõtlesin tükk aega, et neil on midagi valesti läinud!" tunnistab Grettel.

Teispool ookeani kogub a cappella muusika ehk pillisaateta laulmine üha enam fänne. 2011. aastal NBC vokaalansamblite televõistluse "Sing-Off" võitnud kvintetil Pentatonix on Youtube’i ametlikul kanalil on üle 6,6 miljoni jälgija – rohkem kui Beyoncél. Just see kollektiiv innustas Tallinna 21. kooli õpilast Grettelit (18) kaheksandas klassis koolikaaslastega kuueliikmelist segaansamblit kokku panema.

"Nüüd said neist inimestest, kelle pärast ma üldse a cappella laulmisega tegelema hakkasin, minu õpetajad," rõõmustab Grettel. Esimest aastat peetud laagrist sai ta teada Pentatonixi sotsiaalmeediapostituste kaudu – ansambli bassilaulja Avi Kaplan on üks selle algatajaid.

Tutvustusvideo, kus pidi laulma kaks laulu, näitama hääleulatust ja endast rääkima, filmis Grettel üles viimasel päeval enne konkursi lukkuminekut venna telefoniga, sest enda oma oli katki läinud. Lootusi ta kõrgeks ei ajanud: "Ma ei kujutanud ette, mis tase Ameerikas on – ehk on seal miljoneid inimesi, kes oma koolis vokaalansamblit teevad."

Laagrisse kandideeris 900 noorukit 37 riigist, kuid enamik väljasõelutud lauluhuvilistest olid pärit Ameerikast ja Kanadast. "Ilmselt mõjus see, et mul oli oma ansambliga ette näidata hulk konkursse (esikoht kooliansamblite võistlusel "Volüüm", kaks grand prix’d Alo Mattiiseni muusikapäevadel ja finaalipääs Tampere vokaalmuusika festivalil – K. A.), seadete tegemise eripreemia Alo Mattiiseni lauluvõistluselt ja kiituskirjaga muusikakooli lõpetamine," arvab Grettel.

Kui muidu katsid korraldajad pool 5.–12. juulini peetud laagri maksumusest, siis Grettelilt osalustasu ei küsitud, sest ainuüksi lennupiletid Los Angelesi maksid 1500 eurot. Sõitu võimaldasid talle Tallinna haridusameti ja Eesti esitajate liidu stipendium.

"Kartsin, et USA piiril hakatakse minu nime kohta küsima (killing tähendab inglise keeles tapmist – K. A.). Kui ma kevadel Manchesteris Pentatonixi kontserdil käisin, tõmmati mind lennujaamas rajalt kõrvale ja uuriti, kas Killing ongi minu pärisnimi. Nad ei tahtnud seda kuidagi uskuda ja toksisid mu nime mingisse andmebaasi," meenutab Grettel. Ameerikas tema nimi kahtlust ei äratanud, kuigi laagrilistele tegi see nalja.

Juhendaja pakkus end produtsendiks

Asjatuks osutus ka Gretteli hirm, et ta on valdavalt 16–18aastastest sõelale jäänuist nõrgim. "Arvasin, et kõik laulavad ja loevad nooti perfektselt. Tegelikult oli tase üsna ebaühtlane, kõik ei osanud hästi nooti lugeda. Aitasin mõningatel kaaslastel partiisid õppida ja sain juhendajatelt palju positiivset tagasisidet," kinnitab neiu, kes paigutati musikaalsuse testi põhjal muusikateooria tundide jaoks viiest rühmast tugevaimasse, kuigi ta ise palus end ühe võrra nõrgemasse gruppi üle viia: "Tundsin keelebarjääri. Ma ei olnud paljude ingliskeelsete muusikaterminitega kokku puutunud."

Seitse laagripäeva olid tihedalt sisustatud: ansambliproov, muusikateooria ja seadete tegemise tund ning tuntud vokaalansambli kontsert, millele järgnes küsimuste-vastuste voor. Noortele esinesid peale Pentatonixi ka The Filharmonic, ARORA ja mitu korda Eestis käinud Mpact. "Nad olid väga avatud ja rääkisid ausalt ja ilustamata ka sellest, kuidas nad on kaalunud loobumist ja kuidas neile on plaadilepinguid üles öeldud. See oli väga inspireeriv – kõik ei lähe alati, nagu plaanid, ja kui sa midagi väga tahad, pead selle nimel vaeva nägema," räägib Grettel.

Soojad ja sõbralikud olid õpetajadki, kelle seas oli nii lauljaid kui ka tuntud telešõude, sarjade ja filmide – "Glee", "Lauluässad", "Sing-Off" ja "The Voice" – lauluseadjaid ja produtsente.

"Avi Kaplan oli nii tore, käis kogu aeg meiega koos söömas ja tegi nalja. Suhtlen temaga siiani iga päev, sest ta aitab mul saada kontakte, et järgmisel aastal Ameerikasse õppima minna. Ta on mulle soovitanud Mt. San Antonio College’it, kus ta ise õppis. Seal on väga tugev muusikaosakond ja saab ansamblites laulda," avaldab Grettel.

Tihedat sidet hoiab ta ka oma laagriansambli juhataja Jeff Eamesiga, kelle juhtimisel võitis Delaware’i ülikooli koor 2008. aastal Tallinna koorifestivali. "Ta oskab siiani ideaalselt Viru tänava McDonald’si asukohta kirjeldada," muigab Grettel.

"Meid jagati hääle järgi seitsmesse eri stiilis ansamblisse. Mina olin funk-ansamblis. Meil olid vist raskeimad seaded, sest funk-muusikas on tähtis roll keerulistel akordidel, aga proovides polnud mingit pinget ega etteheiteid, et sina või sina laulsid mustalt," jutustab tütarlaps, kelle Eames valis üheks solistidest mõlemas laulus, mille ansambel laagri lõppkontserdil ette kandis.

"Jeff Eames on a cappella muusikat lindistav ja produtseeriv helirežissöör. Laagri lõpus pakkus ta, et teeme veel koostööd. Praegu kirjutangi 2Loudile originaallugu, mille salvestise plaanime saata Ameerikasse miksida ja masterdada," lausub Grettel õhinal.

"Ma ei tahaks jääda ainult lauljaks. Tahaksin muusikat kirjutada, produtseerida ja arranžeerida," ütleb ta tulevikule mõeldes. Ta on kindlalt otsustanud, et soovib kõike seda õppida USAs, kus tegutsevad kaasaegse a cappella muusika teejuhid.

Jõudis kooliansambliga profikonkursil finaali

10 aastat ETV muusikastuudios laulnud ja muusikakallakuga klassis õppinud Grettel Killing, keda mitmehäälne muusika on lapsest saadik paelunud, kutsus nelja aasta eest kooliõdedest-vendadest kokku ansambli 2Loud. Esimesed proovid möödusid 21. kooli talviselt hämaras aatriumis häälest ära klaveriga, sest prooviruumi ei õnnestunud saada. Kui noortepunt oli paar kuud koos käinud, hakkas huvijuht nende vastu huvi tundma ja pakkus neid Tallinna haridusameti üritusele esinema.

Gretteli sõnul eristab neid valdavalt džässilikest Eesti vokaalansamblitest klubimuusikalikum stiil: "Beatbox (suuga instrumentaalhäälte tekitamine –

K. A.) loob automaatselt natuke klubilikuma efekti. Põhirõhk on sellel, et bass ja beatbox täidaks kogu ruumi ja korrakski ei tekiks vajadust mõne instrumendi järele." Uudse kõla nimel kasutavad nad taustahäältes tavapärasest eri silpe.

"Konkurssidel on mõni žüriiliige nimetanud meie seadeid liiga ameerikalikeks ja töödelduiks. Kui me "Terevisioonis" esinemas käisime, ütles üks helirežissöör, et me võiks rohkem Liisi Koiksonit kuulata ja tema moodi laulda. Aga see teistsugune saund teebki meid eriliseks. Arvan, et see mõjub värskelt. Kõigile ei saa kunagi meeldida," leiab Grettel ja toob vastupidise näite. Jõgeval Alo Mattiiseni muusikapäevadel tulnud algklassilapsed neile ütlema: "Te teete ju sellist muusikat, mis raadiost tuleb!"

Mullu kevadel pääses 2Loud ainsa kooliansamblina Tampere vokaalmuusikafestivalile profiansamblitega mõõtu võtma ja jõudis üheksa finalisti hulka. "Olime üldse ainsad alaealised. Seal oli ansambleid, kes laulsid koos juba enne, kui meie sündisime!" imestab Grettel hea tulemuse üle.

Popmuusika- ja rahvalauluseadeid esitav ansambel on üles astunud ka näiteks Tallinna üritustel ning asutuste jõulupidudel. Tulekul on advendikontsertide sari NYC klaveribaaris.