Töö ja poja kaotanud Marko Kaljuveer: hingerahu on kõik, mida ma soovin (40)

Miks ÕL seda ei võimalda?? Vastage moderaatorid teie

hingerahu ongi kõige olulisem elus . tuleb hakata oma hingesoppe puhastama , andestada kõigile , kes on teie vastu hoolimatud olnud , andestada pojale , et ta teid maha jättis . kõige raskem on andestada iseendale kõike , mis valesti tehtud või mõeldud . soovitan ka palju pesta ja ujuda , vesi ja veeprotseduurid aitavad ja mõelge iga järgmine päev väikestele muutustele , elu läheb edasi kõigele vaatamata . tunnetage hinges seda armastust , mis teie vahel oli , kogu aeg , see aitab . pea püsti ja rõõmustage oma heade mälestuste üle . soovin jõudu . ise olen neljast pojast kaks kaotanud . ühe vene sõjaväes kurja käe läbi ja aasta eest keskealise raske haiguse tõttu . mul on ammu juba autopiloot peal , elan vaimses tasakaalus ja olen need andestamised kõik läbi teinud . see ongi elu .

Lapse kaotamise valust ei saa aru ükski inimene, kes pole seda ise tundnud. Ükski lapsevanem ei kujuta ette oma last puusärgis . Mitte ükski. Aga kui selline asi on käes , alles siis saad aru mida see tähendab. Kõrvaltvaataja võib ainult käsi kokku lüüa ja ohata.
Tean seda omast käest.
Aeg parandab haavad, aga aega läheb. Ja mitte vähe.
Rääkige Markoga, sõbrad ! Laske tal oma pojast rääkida, no olgu või ammuteada lugusid. Uskuge, Markole on seda vaja.
Käisin psühhiaatri juures, dr. Katrin Noorkõiv aitas mind väga palju. Mitte ainult ravimitega, vaid ta aitas muuta mu mõtlemist. Võibolla on ka Sinul, Marko, vaja rääkida mõne asjatundjaga.
Jõudu <<<1
Aeg parandab haavad!
Ka pole mingit tähtsust, kas oli ainus laps või on neid kodu terve toatäis. Seda , ühte, ju enam pole. Ka puul on valus, kui murrad oksakese, mi siis, et tal on terve võra!

Marko, soovin teile jõudu. Loodetavasti on tööalaselt paremad päevad ees :)

Väga kurb ja ränk saatuselöök. Kaastunne asjalikule spordikommentaatorile ja ei oska muud soovida kui jõudu ja vastupanemist. Soovitaks pöörduda mõne hingeabi andja poole, kes aitaks juhtunust üle saada ja eluga edasi minna.

Suurem osa valust kaob vaid ajaga! Minu jaoks on olnud viimased kümme aastat kaotuste aeg. Selle ajaga on läinud paljud sugulased ja sõbrad. Lohutavad sõnad lihtsalt ei aita ja seetõttu elan rohkem eraldatuses. Mida on võõrastele rääkida?

See on karma võlg. Me ei tea iial, millal tuleb seda kanda.Kõik on saatusest määratud.Ja ongi nii, et inimesele on antud kanda täpselt nii raske koorem, kui ta kanda jaksab. Sama saatuse läbi kaotasin oma mehe. maailm varises kokku, kuna tuli üksi kasvatada teismelist poega edasi. Möödus 4 aastat enne, kui suutsin taas selgelt mõelda.Lapsoli siisjuba 18. Väga raske aeg oli, võitlesin ellujäämisega. Soovin Markole väga tugevat jõudu. See on väga raske aeg. Tean, et Marko kasvatas poega. Tütar oli tihti emaga.