Krimisarjad – laste lemmikud (1)

"Ei ole olemas väikelast, keda raamat ei huvitaks. Ükski 1–3aastane laps ei ütle ära raamatu vaatamisest või selle ettelugemisest. Keerulisem on olukord kooliealistega, kui neile ei ole eelnevalt raamatumaailma tutvustatud. Siis on palju raskem neile selgeks teha, missugune maailm avaneb raamatuid lugedes," leiab Soone, et raamatuid tuleks lastele tutvustada võimalikult varakult.

"Vanemad alustavad tavaliselt raamatute ettelugemist oma lemmikutest. Need on tihti Astrid Lindgreni raamatud ja muinasjutud. See ongi üks parimaid valikuid. Teine valik langeb üldjuhul pildiraamatutele, kus on pilt ja tekst koos. Ka see on väga õige. Esimeseks raamatuks sobib kindlasti väike pildiraamat, kus pilti rohkem kui teksti," toob Soone näite.

"Klassikaks saanud raamatutest on tänapäeval endiselt populaarsed "Sipsik", "Naksitrallid", "Nublu", Lindgreni teosed, vendade Grimmide ja Hans Christian Anderseni muinasjutud. Ja menukad on just originaalversioonid," pole Soone sõnul kuhugi kadunud ka eelnevate põlvkondade lemmikteosed.

"Muinasjutud on menukad aastakümneid ilmselt seetõttu, et nende lõpud on tihti õnnelikud. Need näitavad lapsele helgemat ja turvalisemat maailma."

Kui meil tekitas poleemikat Kivirähki raamatu "Kaka ja kevad" pealkiri, siis Taani lastekirjanduses oleks see väga süütu pealkiri.

"Seal on olukord, et kui raamatus pole roppust, siis see lugejat ei huvitagi," ei karda Soone sõnul Taani kirjanikud tutvustada lastele elu süngemat poolt.

Vaja on tugevaid karaktereid

Eesti lastekirjanduses on tähtis tugevate karakterite olemasolu. "1960–70ndatel sündisid Sipsik, naksitrallid, Kunksmoor, Nublu, hiljem pokud ehk fantaasiategelased, kes said lastele omaks. Nad on armsad, soojad ja turvatunnet loovad.

Tänapäeval täidab seda kohta kahtlemata koeratüdruk Lotte, kes on väga sõbralik ning kellest on saanud ka tõeline kaubamärk," räägib Soone.

Tema arvates ei saa rääkida sellest, et tänapäeva lapsed loeksid vähem, kuid nad loevad vähem ilukirjandust.

"Internetimaailm toob lugemist juurde. Ja noored loevad populaarteaduslikke ajakirju," selgitab Soone ning lisab, et kahjuks on tänapäeva lapsed ja noored suhteliselt luulevõõrad.

"Lapsi peab luule juurde suunama! Paljud lapsed jõuavad luuleni just suunamise kaudu."

Huvi äratamiseks kirjanduse vastu peaksid Soone arvates õpetajad ja vanemad olema kursis ka uute kirjanike ja raamatutega.

"Meie majas ei ole aastate jooksul laenutamine langenud. Tihti käivad siin noored pered, kes tegelevad lapse harimisega ja tutvustavad talle raamatuid. Kui meil käivad aga klassiekskursioonid, siis on näha, kui mitmesugustest peredest ühes klassis lapsi on. On lapsi, kelle elus ei olegi raamatutel kohta. Mõned tutvuvadki raamatutega alles kooli minnes," teab Soone.