PIIRIMURDJA: 2012. aasta suvest vabakutselise ­näitlejana tegutsev Tambet Tuisk keskendub viimasel ajal filmirollidele – neid jagub tal nii Eesti kui ka välismaistes linateostes.Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees
Inimesed
15. november 2014, 12:00

Tambet Tuisk: ma tänan väga emotsionaalse Botoxi-süsti eest!

PÖFFi esimese noore näitleja preemia saanud 20aastase lavakogemusega näitlejale tuli tunnustus üllatusena.

Pimedate ööde filmifestivalil esimest korda välja antud Bruno Oja nimeline noore näitleja preemia läks Tambet Tuisule. "Eks see oli väike üllatus. Mul saab varsti 20 aastat lavakogemust täis. Kui mind endiselt noore näitleja kategooriasse loetakse, siis ma tänan emotsionaalse Botoxi-süsti eest!" muheleb 38aastane näitleja.

Eesti–Poola filminäitleja ja laulja Bruno Oja (1933–2002), kellele tõi rahvusvahelise tuntuse Lokyse roll Vytautas Žalakevičiuse filmis "Keegi ei tahtnud surra", lõi oma eluaja lõpul noorte Eesti näitlejate toetuseks fondi.

Selle tegevus jäi aastateks soiku, kuid Poola näitleja Daniel Olbrychski initsiatiivil kuulutati eilsel PÖFFi avatseremoonial Nordea kontserdimajas välja esimene stipendiaat – Tambet Tuisk.

"Kui Bruno Oja fondi lõi, oli tema mõte toetada neid näitlejaid, kes suudavad teha hüppe rahvusvahelisele areenile ja seal ka kanda kinnitada," selgitab PÖFFi peakorraldaja Tiina Lokk.

"Eesti näitlejad olid varem väga hinnatud ühel kuuendikul planeedist – nad mängisid paljudes NSVLi liiduvabariikide filmides. Pärast seda oli tükk tühja maad. Tambet Tuisk on üks esimesi, kes on jälle teinud hüppe Eestist välja," kiidab Lokk, kes kuulus Bruno Oja fondi nõukogu liikmete – teiste seas Anu Lambi ja Peeter Simmi – kõrval auhinna määranud žüriisse.

Tuisk jääb tagasihoidlikuks. "Mul on tunne, et see on teatava perspektiiviga auhind. Märksõna on "läbimurre" – arvan, et seda oleks minu puhul liialt vara ütelda. Mind on välismaale viinud nii töö teatris NO99 kui ka mõned filmid, aga need rollid ei ole nii suured, et juba nende eest preemiat anda, nii et võtan seda auhinda positiivselt tulevikku vaatavana," lausub palju kordi Saksa filmitegijatega koostööd teinud näitleja.

Rahvusvaheline hüpe võtab aastaid aega

Tuisku tabas üllatusena, et teda nähakse noore näitlejana. Lokk põhjendab valikut sellega, et tema rahvusvahelised filmirollid jäävad viimastesse aastatesse. "Rahvusvaheline hüpe sünnibki enamjaolt mingite aastate järel. Kardan, et me piiraksime end liialt, kui tõmbaksime piiri, et noor on kuni 30- või 35aastane. Nihutasime piiri 40 eluaastani. Selle aja peale on juba näha, mida inimene on suutnud ja suudab," arvab filmifestivali eestvedaja.

Tunnustusega kaasneb 1000eurone stipendium. "Edasistel aastatel tahaksime peale preemia anda välja ka õppestipendiume," ütleb Lokk.

Tuisk kehastas üht peategelast – anarhistlikku mässajat Schnapsi – 2010. aastal esilinastunud Saksa–Austria–Eesti ühisfilmis "Polli päevikud", mille lavastas Chris Kraus. Tänavu juunis esilinastus Saksa televisioonis krimifilm "Tatort: Freigang" ("Kuriteopaik: Vabakäigurežiim"), kus Tuisk mängis üht võtmetegelast, Ida-Euroopa päritolu vangi Holger Draket.

Eile õhtulgi ei saanud ta auhinda vastu võtta, sest sõitis hommikul tööasjus Saksamaale. "See on üks pikem töö. Wolfgang Becker valmistab juba mitmendat aastat ette filmi "Ich und Kaminski" ehk "Mina ja Kaminski", mis põhineb Daniel Kehlmanni romaanil. Eestlastele on ehk tuntuim Beckeri film "Good Bye, Lenin!". Nagu seal, on ka nüüd peaosas Ameerika kinos tuntud saksa näitleja Daniel Brühl. Mina teen seal tillukest sutsu, aga tööd on sellega seoses olnud palju," avaldab Tuisk, kes on võtetel käinud nii Saksamaal kui ka New Yorgis.

Linateos räägib ajakirjanikust, kes kirjutab artiklit maalikunstnik Manuel Kaminskist ja ootab vanahärra surma, et kirjatükk rahaks teha. Tuisk kehastab noort Kaminskit, eaka kunstnikuna astub üles seriaalist "Pärandus" tuntud taani vanameister Jesper Christensen.