Eri Klas: sõbrad on püüdnud minust kalameest teha, kuid tulutult (1)

"Ma olen kogu elu olnud rahutu hing. Mind huvitas sport, liikumine, tegutsemine, näitlemine ja muidugi kõige rohkem kultuur. Noorpõlves tegelesin ka poksiga, tahtsin pidevalt olla liikumises. Mitu tundi ühe koha peal istumist ja passimist – see ei olnud minu jaoks," selgitab Eri Klas, et tal polegi olnud aega lihtsalt veekogu ääres istumiseks.

"Kalalkäimine on igav! Sest ma olen nii-öelda action-inimene, mulle meeldib tegutseda, teha midagi põnevat, üllatavat. Ma pole kirglik passija," tunnistab Klas. Lisades kohe:

"Mulle väga meeldib ka looduses viibida, sest see on põnev, üllatav, loomulik – ma olen terve elu austanud lihtsust ja loomulikkust. Mulle meeldib looduses jalutada ja seda imetleda, aga ma pole oma elus teinud ühtegi pauku ja jahil käinud. See ei ole minu jaoks."

Ühe korra on Klas tegelikult ikka kalal käinud.

"See oli ligi 30 aastat tagasi Hiiumaal. Keegi – ma ei mäleta enam, kes – kinkis mulle spinningu, ja siis ma mõtlesin, et lähen ja proovin ära, mida kalapüük endast kujutab. Ronisin kivi otsa ja enda üllatuseks sain isegi ühe kala kätte – haugi," räägib Klas algaja õnnest.

"See ongi jäänud minu ainsaks püütud kalaks. Ja spinningu kinkisin hiljem edasi, ikka tõelistele kalameestele, kellel oli seda vaja," leiab Klas, et asjadel pole mõtet nurgas asjatult seista.

Korra on ta veel kalavetele jõudnud.

"Hiljuti käisin Emajõel ajakirja Kalale! kutsel. Nad said mu nõusse pigem sellega, et kutsusid veetma kaunist päeva looduses ning väikese boonusena kala püüdma. See oli vahva, looduse keskel veedetud päev, ja ehkki ma püüdsin ka kala, ei saanud ma ühtegi kätte," naerab dirigent.

"Ju pole ma tõesti kalameheks sündinud ja aastad pole seda muutnud."

Klas rääkis ajakirjale Kalale!, et tema sõber ja legendaarne laulja Artur Rinne oli kirglik kalamees:

"Eks Rinne siis püüdiski teha minust kalameest. Välja kujunes nii, et ta kasutas mind pigem sõudjana. Ise uhas spinningut visata ja mina sõudsin. Kusjuures tihtipeale jäi tema lant kas minu mütsi või siis riietesse kinni ja see oli teinekord päris ehmatav."

Tuntud dirigendile ei pakkunud suurt rõõmu ka jahil käimine: "Trompetimängija Abi Zeider tahtis minust teha jahimeest. Aga mu jahilkäigud piirdusid siiski nii-öelda plaksutaja ehk etteajaja rolliga."