Mustonen juhatas Belgias kuningapaari ees 1000pealist koori (8)

Üleeile õhtul kogunes Brüsselis maailma suuruselt viiendasse kirikusse, Koekelbergi basiilikasse, üle 1000 koorilaulja, et ühendada oma hääled sõjavastase sõnumiga kontserdil "1000 Voices for Peace" ("1000 häält rahu nimel"). Kontserdi muusikaline juht ja dirigent Andres Mustonen avaldab, et muusikasündmust valmistati ette rohkem kui aasta. "Belgias nimetatakse seda sajandi kontserdiks," märgib ta.

"Põhisündmus oli Poola helilooja Krzysztof Penderecki oratooriumi "Dies Illa" maailma esiettekanne," toonitab Mustonen. Penderecki kirjutas tema ja Flandria muusikafestivali tellimusel spetsiaalselt selle kontserdi jaoks kolmele solistile, kolmele koorile ja sümfooniaorkestrile mõeldud teose, mis pühendatud I maailmasõjas hukkunuile. Möödus ju tänavu 100 aastat sellest, kui Euroopa pinnal algas esimene globaalne sõda.

Mustonen valis poolteist tundi väldanud kontserdi kavva ka pala Hiina helilooja Tan Duni viiulikontserdist "Kangelase kontsert", laulu Norra helilooja Ola Gjeilo "Päiksetõusumissast", traditsioonilise katalaani jõulu- ja unelaulu "El cant dell Ocells" ("Lindude laul"), tatari helilooja Sofia Gubaidulina orkestriteose "Ratsanik valgel hobusel" ja Belgia komponisti André Devaere oreliprelüüdi. Tan Duni teost ette kandes mängis Mustonen lisaks dirigeerimisele ka viiulisoolo.

Kontserdil esines Brüsseli filharmooniaorkester ja 39 koori 18 riigist, lisaks Euroopa maadele ka Austraaliast, Kanadast, Indiast ja Taist. Eestit esindas kammerkoor Voces Musicales. "Ühiseid proove tegin nendega kolmapäevast ehk siis neli päeva. Kõik ei olnud professionaalsed koorid. Oli tunda, et on nõrgemad lülid ja tugevamad lülid. Aga nad esitasid sellist keerukat partituuri, nagu Penderecki on kirjutanud, praktiliselt laitmatult," kiidab Mustonen.

Kirikus üle 4000 inimese

Enne oratooriumi pidas kõne Euroopa Nõukogu belglasest president Herman van Rompuy, kes on ametis novembri lõpuni. "Mina olin kogu aeg puldis orkestri ja koori ees. Seisime kõrvuti. Van Rompuy pöördus kõigepealt muusikute ja siis rahva poole," meenutab dirigent. Suurtelt ekraanidelt anti edasi Euroopa kosmoseagentuuri kolme astronaudi tervitus.

Kuulajaid oli Mustoneni sõnul umbes 3000. "Korraga oli kirikus kõvasti üle 4000 inimese. Seda on kiriku ja klassikalise muusika kontserdi jaoks palju. Kogu Euroopast oli kohale sõitnud kultuuritegelasi, poliitikuid ja teadlasi," ütleb ta. Esireas istus ka mullu troonile asunud Belgia kuningapaar, kellega Mustonen sai kontserdijärgsel koosviibimisel juttu ajada. Monarhidel jagunud vaid kiidusõnu: "Nad ütlesid, et on uskumatu, et midagi sellist üldse Belgia pinnal toimus."

Tänu diplomaadist abikaasale Malle Talvet-Mustonenile, kes oli 2003–2008 Eesti suursaadik Belgias, on dirigent kohtunud ka eelmise kuningapaariga, Albert II ja Paolaga.

Mustonen usub, et ta valiti kontserdi kava kokku panema tänu aastatepikkusele koostööle Belgia muusikutega. "Sõel oli väga tihe, aga konkurss kaldus minu poole, sest olen seal orkestreid juhatanud ja Hortus Musicusega korduvalt esinemas käinud. Samuti olen ma paljudes kohtades juhatanud oratooriumimõõtu suurteoseid."

Penderecki "Dies Illat" lubab Mustonen ette kanda ka Tallinnas, aga 1000 laulja asemel  umbes 100 lauljaga.

Viimasest ajast on tal ette näidata veel üks poliitilise tähtsusega kontsert. 27. oktoobril juhatas ta Varssavi ooperimajas Poola juudi muuseumi avamiskontserti, mida kuulasid ka Poola president Bronislaw Komorowski ja Iisraeli riigipea Reuven Rivlin. "Mängisime heliloojaid, kes on Poolas sündinud Saksa okupatsiooni ajal ja olid getos, aga pääsesid," räägib Mustonen.