Ott Lepland: "Võtsin "Lambarocki" tantsuliigutused Jacksonilt." (24)

"Olin vist kaheksa- või üheksa­aastane, ma pole isegi enam täiesti kindel," pingutab Ott mälu. Aasta oli 1996. "Ma olin nii väike laps, et ei teadnud mingisugust kõhedust tunda. Kuigi "Seitse Vaprat" oli tohutult populaarne saade, mida kogu aeg jälgisin."

Pisikesel Otil oli põhjust olla elevil: samas saates esines tema tollane lemmikbänd Noisy Nation. "See oli ikka eriti suur asi minu jaoks, mul olid nende kõik kassetid!" õhkab Ott. Mis sellest, et näost näkku tal oma iidolitega kohtuda ei õnnestunudki.

Otil läks võistlustules hästi. Esimese saate pani ta konkurentsitult kinni. "Mäletan, et seal oli hääletussüsteem, kus oli kogu aeg näha, milline on helistajate antud keskmine hinne. Minul oli üle poole ajast number viis ees," läks noor Ott juba väikesena rahvale peale.

Järgmised paar nädalat püsis väike Ott samuti tipus. Millal ta lõpuks üldse välja langes, ta enam ei mäletagi. Igatahes piisavalt hilja, et ei jõudnud enam jälgidagi.

"Aga pärast esimest saadet käisin koolis natuke uhke näoga ringi küll," tunnistab Ott tagantjärele.

Jäi aktusel silma

Noore Oti nopis välja ansambli Meie Mees mänedžerina tuntust kogunud Emil Oja, kelle poeg Mikk oli Oti parim sõber ja Jüri gümnaasiumis koolikaaslane.

Laiemale publikule veel tundmatu Ott oli jõudnud teha endale nime esinemistega aktustel ja kooliüritustel. Lauljahakatis hakkas Ojale silma juba Miku esimese klassi avaaktusel luuletust lugedes.

"Sellised asjad nagu klassiõhtud olid siis ka – iga nädal tulid oma krõpsude ja limonaadiga kohale," mäletab Ott, kes poisieas esines tihti aktustel ja tegi klassiõhtutel sketše. "Eino Baskinit tegin järele ja tantsisin Michael Jacksonit," meenutab ta. Nõnda ta kuulsust koguski: oli aru saada, et selle poisiga saab tulevikus veel midagi korda saata!

"Tol ajal polnud ju mingeid stiliste ega koreograafe," räägib Ott, et tema lavaline esitus oli sada protsenti spontaanne. Rohelise pintsaku tema seljas oli kusagilt hankinud ema Külli. Tegelikult olnud uhke rõivaese Otile isegi veidi suurevõitu. "Aga ma kasvasin sellest suhteliselt kiiresti välja ja paar aastat hiljem läks pintsak minust paar aastat nooremale tädipojale," mäletab muusik.

"Lambaroki" videos tunneb Ott end kui kala vees: nõksutab põlvi-puusi ja vehib kätega. Need võtted pärinevad tal teiselt noorpõlvelemmikult – Michael Jacksonilt. "Temalt ma need liigutused võtsin. Kõik, mis videos näha, on puhas hetkeline improvisatsioon!"

"Lambarocki" esitas Ott ka täismehena ansambliga Vallatud Vestid ning publik võttis laulu alati soojalt vastu. Milline täpselt on täispikkuses pala Liis Lemsalu esituses, nägi Ott esimest korda alles eile õhtul televiisorist. "Aga ma usun, et tal tuli väga kenasti välja!" prognoosis ta enne saadet.

Liis Lemsalu: "Ott hakkas juba piltide peale naerma!"

"Ega toda väikese Oti esinemist vist mujalt eriti vaadata ei saagi," tõdeb Liis Lemsalu, et tema Otiks kehastumisel oli abiks videoportaali Youtube riputatud vana "Seitsme vapra" salvestus. "Kogu info saab sellest videost kätte." Näiteks kandis Lemsalugi sarnast väikest pintsakut, mis oli hangitud Estonia teatri kostüümilaenutusest.

"Kõik need tema näod ja grimassid – tema esinemises toimus ju nii palju!" lahkab Lemsalu Oti karakterit. "Absoluutselt kõiki emotsioone võis tema juures näha – alates ulakast poisist kuni natuke tõsisema küljeni." Lemsalu nägi peegli ees harjutamisega tublisti vaeva, jätmaks meelde, millal täpselt õige varjund enda näole manada.

Paari mobiiltelefoniga tehtud pilti oma esinemisest jõudis ta enne saadet juba Otile näidata. "Juba need ajasid teda naerma!" läks rollisooritus Lemsalu sõnul täppi.