LÕPP HEA, KÕIK HEA: Üllar Jörberg saabus reedel pärast mitmeööpäevast seiklemist lõpuks väsinuna Tallinna lennujaama. Foto: Kaader TV3 videost
Inimesed
10. november 2014, 07:00

Koju jõudnud Üllar Jörberg: "Jäin lennujaamas istuma ja ei vaadanud ekraani ka…" (30)

"Jõudsin Tallinna bussijaama õhtul pärast viit ning sealt öeldi, et esimesi vabu kohti on kell veerand kümme väljuvale Tartu bussile, kõik on täis. Neli tundi istusin seal, nii vastik oli – kõige hullem moment üldse!" räägib Frankfurdi lennujaamas lennukist maha jäänud laulja Üllar Jörberg, et tema kannatused ei lõppenud sugugi veel kodumaale jõudmisega.

Möödunud neljapäeval Frankfurdis oma jätkulennult maha jäänud Jörberg maandus Tallinnas lõpuks reede pärastlõunal. "Olin liikumises vähemalt oma 48 tundi," arvutab Brasiiliast filmivõtetelt naasnud Jörberg.

Puhkeaega muusikule ei antud: juba laupäeval esines ta Võrus romurallil ning põrutas samal õhtul Tallinnasse Sossi klubisse.

Miks Jörberg siis lõppude lõpuks lennukist maha jäi? "No lihtsalt hajameelsus ja hirmus väsimus, ei olnud välja puhanud…" otsib ta sõnu. "Küsisin Frankfurdi lennujaamas järele ja öeldi, et tund aega on veel reisini. Jäin istuma ja ei vaadanud ekraani ka. Tekkiski selline arusaamatus, et lennuk oli vaikselt ära läinud."

Jörberg kirjeldab lennujaama eluolu. "Juhtus ka nii, et käisin kellegi juures rääkimas neid ärasaamise asju. Ja järgmine päev läksin otsima ning ei leidnudki enam üles, nagu oleks pea segi olnud." Kohalikest asjapulkadest polevat ka suuremat abi olnud.

"Istud seal akna all ja pead ise enda eest vastutama, kusagilt pole midagi loota kah! Küsid kellegi käest, kus mingi koht on – siis keegi juhatab käega ebamääraselt ja lähed peaaegu sada meetrit sinnapoole. Lähed eskalaatoriga üles ja seal öeldakse, et mine samasse kohta tagasi!"

Eksis ära

Jörbergi olukorda raskendas asjaolu, et ta ei saanud kasutada oma mobiiltelefoni. Masin küsis PUK-koodi, mida muusik ei teadnud. Lõpuks ostis Jörberg umbes 40 euro eest uue Samsungi telefoni. "Aga see telefon oli ka nii imelik, et ei osanud kuidagi käsitseda. Üks proovis ja teine proovis ning ma ei saanud kuidagi ühendust." Lõpuks pidi ta välja käima uue SIM-kaardi eest teise sama suure summa, siis läks lõpuks õnneks. Ent jahmerdamise peale kulus juba nii palju aega, et õhtunegi lend oli jõudnud väljuda – ees terendas öö Frankfurdi lennujaamas.

Magada ega siruli visata Jörberg ei söandanud. "Paned silmad kinni ja iga natukese aja tagant käid vetsus ja vaatad kella. Ega rõõmus tunne ei ole," kirjeldab laulja.

Pileti järgmise päeva lennukile ostis Jörbergi abikaasa Ester. "Naine helistas Estraveli Tartu osakonda, sealt üks neiu aitas ja võttis otse Frankfurdiga ühendust. Saatis sinna digitaalselt raha ja ostis pileti," kirjeldab Jörberg protsessi. "Muidu, kui oleks kusagilt panga kaudu asju ajanud, oleks kaks päeva aega võtnud."

Laulja oli lennujaama inimestele ka pakkunud, et sõidab kõigepealt koju ja saadab järgmine päev tagantjärele raha. "Aga no kes siis niimoodi annab, nemad tahtsid kohe…"

Erilisi tagavarasid Jörbergil kaasas polnud. "Mul oli kõik makstud ja olin arvestanud, et ega ma mingeid asju ei osta ja söögi peale natukene läheb." Niipalju raha tal siiski oli, et endale saiakesi ja juua lubada.

Millistel filmivõtetel Jörberg Brasiilias täpselt osales, ta veel avaldada ei tohi. Küll aga soovib ta ümber lükata Eesti meedias levima hakanud jutud, nagu ei jagaks ta võõrkeeli. "Inglise keeles saan teatud asjad välja purssida, aru ma saan ja teised minust ka. Ega ma ole mõni…" jätab ta lause siivsuse huvides lõpetamata.