Nelja tütre isa Urmas Vaino: kindlasti olen ma kanaisa (90)

"Neljas laps on Eestis juba kergelt paranähtus. Kohati läks isegi natuke piinlikuks, kui inimesed küsisid, et kuulge, kas te ei oska nüüd piiri pidada?" muigab saatejuht Urmas Vaino. Keskkoolis paralleelklassist silma jäänud Külliga on Urmasel (40) tütred Eleene (21), Eliis (19), Meeli Mai (12) ja Tuuli Ann (5).

Sa olid 19, kui said esimest korda isaks. Ehmatas ikka korralikult ära?

Lapse ootamine ei ole korvpall, kus sa viimase hetkeni ei tea, kes võidab. Nii et päris ehmatust ikka polnud.

Vaata, toona, 1992. aastal, oli olukord nii segane, et mingis mõttes oli lapse sünd inimeseks saamisel suureks toeks.

See oli aeg, kus kõik tundus võimalik, aga samas olid kõik paljad kui kirikurotid, valikuid ju väga ei olnud. Lapse sünniga oli aga üks asi paigas – pidi hakkama hoolitsema korteri üüri eest ja vaatama, et saaks lauale provianti.

Seda kartust ei olnud, et nüüd läheb elu minust mööda: klassivennad õpivad kõik rahvusvahelist ärijuhtimist või...

Siis seda ju veel ei olnud. Või õpetati niisuguseid erialasid koolides, mida sa ei jaksanud kinni maksta. Paljud klassivennad muidugi läksidki edasi õppima väga vahvaid ja toredaid asju, aga ettekujutus, mis ikkagi edasi saama hakkab, oli kõigil väga hägune.

Mina leidsin oma füüsikaõpetaja tuttavate kaudu endale töö: mul oli kohe pärast keskkooli lõppu koht, kuhu minna. Ma olin ühel ehitusel – nüüd seda maja enam pole – töödejuhataja: organiseerisin keldri ja peldiku remonti. See kestis kohutavalt kaua aega. Mina hoolitsesin kahe asja eest: et oleks olemas ehitusmaterjalid, mida läheb vaja, ja et ehitajad ei saaks kätte alkoholi, mille kohta nad tundsid, et neil läheb seda vaja.