DROONIMÄNGUD: Riigiamet korraldab mänguasjade lennutamist

Tehnika arengust maha jäänud seadused on tekitanud olukorra, kus Eesti Vabariigi Lennuamet peab reguleerima kõigi mehitamata õhusõidukite liiklust, millest enamik on kummatigi hoopis laste mänguasjad.

Kevadised Eerik-Niiles Krossi ja Tiit Riisalo dirigeeritud valimiseelsed droonietendused Tallinna televisiooni akna taga ja Ülemiste tunneliaugu avamisel tegid otsa lahti. Järgnesid suvel lauluplatsi kohal keereldes hirmu ja uudishimu tekitanud kaameradroonid. Just need "esimesed pääsukesed" tõid kaugjuhitavate lennumasinate teema ka Eestis suurema tähelepanu alla.

Mänguasjapoodide letid on lookas kõikvõimalikest karpidest, mis sisaldavad mängukoptereid, droone ja muid lendavaid vidinaid – alates peopesa suurusest ja mesimummi näoga tegelastest kuni päris korralike sõjamasinaid meenutavate pooleruutmeetriste tiivikukandjateni välja. Nii lennutataksegi tagahoovides, randades ja igal pool mujal tuhandete kaupa kõikvõimalikke mänguasju.

Kui pisemad neist teevad käega püüdjale vaid kõdi, siis suuremad võivad oma süsiniktiivikutega inimese käe ära viilutada nagu lihakombinaadi tootmisliin. Kui kergemad lendlelud kaaluvad sadakond grammi, siis raskemad mänguasjad juba mõne kilo kanti ja professionaalsed lennuvahendid võivad kaaluda ka mitukümmend kilo. Võib ainult ette kujutada, mida sellise kolaka taevalaotusest pähe sadamine kaasa toob. Rääkimata ohust, mida selline riistapuu reaktiivlennuki mootorisse lennates kaasa võib tuua.